Blog

Kliimaministeeriumi meetme alusel alustas Eesti Jahimeeste Selts droonilende sigalate tellimusel, et vähendada metssigade arvukust farmide ümbruses. Juba on kütitud esimesed metssead.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu valdkonnajuhi Gerlin Järvela sõnul on meedet seapidajate poolt kaua oodatud. „Sigade Aafrika katku kõrgajal on äärmiselt oluline, et sigalate ümbruses oleks võimalikult vähe metssigu. Varasem kogemus on näidanud, et kui sigala ümbrusest leitakse viirusega nakatunud metssigu, on farm suures ohus ning haiguse jõudmise tõenäosus sigalasse suureneb märkimisväärselt,“ selgitas Järvela.

“Kõige keerulisem on sigalate ümbruses metssigade kiire avastamine ja nende operatiivne küttimine. Droonid annavad jahimeestele võimaluse tuvastada metssigade asukoht märksa kiiremini ja täpsemalt ning suunata jahipidamine just nendesse piirkondadesse, kus nakkuse leviku risk farmidesse on kõige suurem. Droon ei asenda jahimeest, vaid aitab muuta küttimise tõhusamaks ja sihipärasemaks,” ütles Kliimaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Aimar Rakko.„Kohe pärast lepingu allkirjastamist alustasime süsteemset drooniseiret. Kaasame kohalikke jahimehi, kes oma jahimaid ja metssigade elupaiku hästi tunnevad. Juba on ka esimesed tulemused, näiteks drooniseire tulemusena kütiti Vasula külas Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaama lähistel üks metssiga, kelle proov oli negatiivne. Lisaks kütiti drooniseire käigus kaks metssiga Lääne-Virumaalt, proovid olid samuti negatiivsed,“ kommenteeris Eesti Jahimeeste Seltsi JAHISe infosüsteemi juht ning drooniseirete eestvedaja Tõnu Peterson.

Eesti Jahimeeste Selts

Paju talu peremees Toomas Tõnts: „Droonid on üheks oluliseks abivahendiks, aga eks inimesed paneb liigutama ikka raha. Ma ei tea, kas on taastatud reegel, et kui jahimehed leiavad korjuse, viivad nad selle kogumispunkti, või kui nad kütivad sea, lasevad sellest proovi teha ja see makstakse neile kinni. See oli tõhus süsteem ja see töötas ning selle pelgalt droonidega asendamine n-ö päeva ei päästa. Droonide kasutamine lisaks on kindlasti abiks, kõige tõhusam on ikka kokku korjata katkumaterjal. Lisaks on oluline hoida metssigade arvukus teatud tasemel.“

Praegu kasvab Paju talu sigalas enam kui 600 kärssnina, nädala pärast lisandub veel 300. Teisisõnu, ehkki liikluseeskirjad 200ga sõita ei luba, käib sigalas töö ilmselt just sellise tempoga – see on aga tegelikult hea uudis meile kõigile.

 

Raimo Metsamärt

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 23.07.2026