Blog

Päästeameti üks eesmärk on aidata Eesti elanikel valmistuda erinevateks hädaolukordadeks ja kriisideks. Elanikkonnakaitse alus on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajadusel üksteist aidata.

Oktoober on nende teemade tutvustamiseks nimetatud elanikkonnakaitse kuuks. Tänavu on fookuses varjumine ja ohuteavitus – sul on ohuteavituse saamisest aega maksimaalselt 3 minutit varjumiseks ja riik palub sul võtta ohuteavitust väga tõsiselt.

Varju, kui sinu tervis ja elu on ohus!

Varjumine on hädavajalik olukordades, kus t ekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu olukord. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete nagu mürsukillud ja muu otsese ohu eest. Kõige parem koht varjumiseks on lähim akendeta ruum. Sõjaolukorras kelder või muu tugevate seintega ruum. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on.

Hea on juba varakult läbi mõelda, kuhu ja kuidas vajadusel varjuda, olenevalt sellest, kus sa parasjagu viibid – kodus, tööl, koolis, poes, tänaval või autoga liikudes, nii päeval kui öösel. Avalike varjumiskohtade asukohti saab vaadata vastavalt Maa-ameti kaardirakenduselt.

Vajalikud telefoninumbrid 112 ja 1247

Hädaabinumber 112 töötab selleks, et iga inimene saaks ohu korral abi kutsuda. Kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks kehtib number 112 Eestis ja kõikjal Euroopa Liidus. Hädaabinumber 112 on alati kättesaadav ja sellele helistamine tasuta. Numbrile 112 saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või operaatori võrgus puudub levi.

Helista 112, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.
Helistada tuleks järgmistel juhtudel:

• on vaja kiiret abi;
• on alust arvata, et abivajadus tekib;
• soovid ohust teada anda.

Riigiinfo telefon 1247 on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev infonumber, mis pakub ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara.

Riigiinfo telefon on tasuta kõikidest Eesti võrkudest ja ka välisriigist pärit telefoninumbrilt helistades. Välismaalt saab helistada numbril +372 600 1247. Vajadusel saab saata infot e-postiaadressile 1247@1247.ee.

Kellelt küsida nõu?

Põltsamaa vallas töötab alates maikuust kriisispetsialist Raian Pung. Ta õpib praegu Sisekaitseakadeemias päästeteenistuse erialal, töötab vallatöö kõrvalt Järvakandi päästekomandos meeskonnavanemana ning lisaks on Pajusi Vabatahtliku Päästeseltsi juhatuse liige. Eesmärk on koostöös teiste valla töötajate, allasutuste ja koostööpartneritega tagada koduvalla toimimine kriisisituatsioonis. Lisaks tegeleb ta projektide juhtimise/nõustamisega, mis puudutavad kriisideks valmisolekut nii valla asutuste kui ka näiteks korteriühistute tasandil.

Kriisispetsialistiga saab ühendust e-posti aadressil raian.pung@poltsamaa.ee

Löö väljakutsetes kaasa!

Päästeamet kutsub 10.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil, kus saab arutleda teemadel, mis puudutavad noorte rolli turvalisuse ja kriiside lahendamisel. Valida saab kolme teema vahel: 1. „Noorte hääl kriiside lahendamisel – kas ja kuidas meid kuulatakse?”; 2. „Kriiside mõju noorte tulevikuplaanidele”; 3. „Elanikkonnakaitse 2035 – milline võiks olla minu tuleviku turvaline Eesti?“.

Kerksuskeskus (KEKE) on kohaliku omavalitsuse või kogukonna hoone/ruum, kust inimene saab kriisi ajal abi, nõu ja infot.

Lõuna päästekeskus otsib igas oma teeninduspiirkonna maakonnas kõige toimepidevamat ja kriisikindlamat ehk 2025. aasta kogukonna kerksuskeskust. Sellega märkame ja tunnustame Lõuna-Eesti kogukondade kerksuskeskuste eestvedajaid ja ühtlasi on see hea võimalus edasise kriisivalmiduse alase koostöö kavandamiseks.

 

 

KADRI LAURINGSON,
Lõuna päästekeskuse ennetuspartner

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 30.10.2025