Blog

Toimetus asub uuel aadressil Pärna 1. Vallavanem Andres Vään ulatab võtmed projektijuht Kristi Seprile. Foto Raimo Metsamärt.

Et lind saaks lennata, peab koor purunema. A. Tennyson

Tänane augustikuine päev on tavalisest erilisem – teie kätte jõuab esimene Põltsamaa Valla Sõnumid.

 

RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee

 

„Nimi ei riku meest, kui ta ise on aus ja usaldusväärne,“

ütles  Raja Teele. 2555 lehe- numbrit ja enam kui veerand sajandit Põltsamaa kandi ajalehte – selline on ajalugu, mis nüüd pärast rohkem kui kahekuist pausi saab taas jätku.

 

Kindlasti olete te kõik nüüdseks kas siis omal nahal kogenud või tuttavatelt ja sõpradelt kuulnud, et iga ilmaga või mistahes raskuste kiuste ilmunud oma ajaleht ei olegi ühtäkki enam teie  kaaslane. Meditsiinis on kasutusel sõna „kollaps,“ mis tähendab kokkuvarisemist. See aga tähendab tegelikkuses kahte varianti: kahjuks ei tulda sellest enam välja ja inimene suundub manalateele  või siis pärast ravi, puhkust ja turgutavaid protseduure saab taas eluga edasi minna. Umbes nii võib juhtuda ka ajalehega. On kombeks öelda ka, et „ei kaks ilma kolmandata jää“ või „kui kui sulgub uks, avaneb kusagil aken …“. Kuidas see ka iganes ei oleks, aga 21. sajandil –neti-, nuti- ja tehnikaajastul on kohaliku ajalehe olemasolu tegelikult haruldane nähtus.

Kas tõesti kuidagi ei saa? Ammu enne, kui uus leht ilmavalgust nägi, oli mul võimalus kogeda magusvalusaid, aga ka rõõmustavaid hetki. Ajalehe väljaande lõpp tuli ka tegijatele ootamatult, lugejad olid aga ehmunud: mis siis nüüd saab? Jalgsi kodust kesklinna poole suundumine tähendas minu jaoks tellimiskupong nüüd hoopis aeglasemat kulgemist, sest üllatavalt palju oli inimesi, kes lehe saatuse kohta lähemalt teada soovisid, ka telefoni helin ei tahtnud lõppeda … Kõige selle halva juures oli ometigi käes rõõmu etteaste – uskuge või mitte, aga rääkijate seas ei olnud inimesi, kes poleks soovinud taas oma ajalehte!

„No ei saa ju niimoodi! Kas siis mingitki võimalust ei ole! Ilmuks see kasvõi kord nädalas! Küll on kahju! Hoian igaks juhuks kindlasti pöialt!“

Kõik  see oli tegelikult üksjagu üllatav, aga ka väga südantsoojendav, sest oli tunda, et räägiti siiralt ja murega ning lubati lausa kahe käe pöidlaid hoida, et aga ajaleht ikka taas ilmavalgust näeks. Pole midagi öelda, Heikki Soomi ja tema meeskonna poolt alustatud töö on tõepoolest tugevasti juured maasse ajanud.

 

Meeskond

Esialgu oli küll olemas vajadus lehe järele – see on oluline, aga ainult sellest loomulikult ei piisa. Nii, nagu elus sageli juhtub, võib halb tõmmata veel enam halba ligi, aga õnneks on ka heal sama komme. Ajalehe tegemiseks on töötajatel oskuste, töökuse ja kohusetunde kõrval vaja ilmtingimata ka huumorisoont – seda aga Põltsamaa Teataja meeskonnal jagus, sestap aitas nüüdki edasimineku mõtteid mõlgutades naljakal kombel ka tagasiminekust (endiste töökaaslastega ühenduse võtmisest). Siin on just paras hetk teid kõiki tänada panuse eest Põltsamaa Teataja  ilmumisse. Aitäh Kristi Sepri, Erelin Kallas, Ruth Lass, Taavi Kelder, Helbe Pung ja Katrin Põdra! Ehkki elu kulges edasi, olid õnneks mitmed endised toimetuse liikmed rõõmuga oma oskusi ja tahet valmis ka uue lehe ilmumisse panustama. Väga tore!

 

Veel häid eeldusi

Kui on olemas lugejad ja meeskond, on ajalehe ilmumiseks juba palju tehtud. Õnneks on kolmanda olulise põhjusega – teemadega – juba lihtsam. Inimesed on need, kes loovad sündmusi, ja neid, kes Põltsamaa vallas, midagi korda saadavad, on lausa rõõmustavalt palju. Olgu tegemist tööga, oskustega või hobidega, olgu lugude peategelasteks lapsed või täiskasvanud – huvitavaid inimesi on kõikjal meie ümber.

Kui aga taburet on loodud nelja jalaga, ei siis kolmejalgsel mugav istuda ole.

 

Hindamatu toetus

On, millest kirjutada ja kellele kirjutada, ja on tegijad. Ometi ei piisa sellest ikkagi kohaliku ajalehe eksistentsiks. Justkui haruldus või nišikaup, vajab ta ka turgutamist. Need inimesed ehk toetajadki on olemas ja on ära teeninud väga suure tänu. Meeldigu meile sõnad „missioon“ ja „patriotism“ või mitte, ometi on nad siinses kontekstis kasuta tavad.

 

Just endise põltsamaalase Heldur Meeritsa telefonikõne oli aga sõna tõsises mõttes katalüsaatoriks, päästikuks või stardinupuks, mis andis lootustele sisu, uskumisele jõu ja mõtetele suuna, et ajaleht tõuseb siiski fööniksina tuhast. Eraldi tänusõnad kuuluvad Põltsamaa vallavanemale. Andres Vään oli see, kes kutsus toetajad n-ö relvile ja pani jää liikuma. Ehkki kellegi vastu võidelda ei olnud vaja, saab jälle parafraseerida kultusfilmi: „Ükskord plahvatab vimm, mis kogunend salaja“ asemel saab öelda „Ükskord plahvatab rõõm, et saab toetada!“.

 

Kui me tõmbame kodus elektriseadmel pistiku kontaktist, on vool kadunud, kui paneme tagasi – on ka elekter olemas. Ajalehega nii ei ole, sest alustada tuleb taas päris algusest ja hoo saamine ei ole lihtne.

 

Kallid lugejad! Kindlasti ei vaja te suuri sõnu ja lubadusi, küll aga teadmist, et tegijad on valmis endast alati parima andma ja kohalikud uudised ehk Oma ja Hea teieni tooma. Sõna „usaldus“ on see, mis peaks taas ühendama nii lehe tegijaid kui lugejaid. Aitäh teile, kui see on olemas! Aitäh ka teile, kes te olete seda alles leidmas.

 

 

Põltsamaa vallavanem Andres Vään:

Põltsamaa vaim on ennast ilmutanud Põltsamaa lehel oli oma piirkonnas kindel koht, ja seda päris pika aja vältel. Selle olulisusest saab selgelt aru siis, kui teda ühel päeval enam pole. Vallavalitsusel oli lehe majanduslikust seisust info olemas ja ka mure, mida ja millal juhtuda saab. Selline ajalehe ilmumise äkiline lõpetamine oli solvav käitumine lehe tegijate suhtes ja häbematu käitumine lehe tellijate suhtes. Esialgsed emotsioonid asendusid aruteludega, kuidas oleks võimalik seda olukorda lahendada. Mure ajalehe asjus kostis meieni kohtumisel inimestega alati ja  olulisena. Kui mulle helistas Heldur Meerits, siis ma ei arvanud küll, et tema mureks on ajaleht. See telefonikõne ajendas mind leidma inimesed, kes võtaksid enda peale lehe tegemise. Leidma inimesed, kes missioonitundest toetaksid uue ajalehe ilmumise alustamist. Neid inimesi oli rohkem, kui ma lootsin. Loodan, et meie uus ajaleht annab edasi vajaliku info vallas ja olulisemad uudised.

Aitäh kõigile, kes toetasid ja töötasid selle nimel!

 

Heldur Meerits: 

Muutuv maailm vajab ka püsivaid asju Maailm on täis muutusi, nii nüüd kui minevikus. Mõni isegi on arvanud, et kogu elu ongi liikumine ühest üürikesest tasakaaluseisundist järgmiseni. Õnneks on siiski meie elus ka püsivaid asju. Minu jaoks on üheks neist ankrutest olnud side kodukandiga. Võib ju fi losofeerida, miks see niimoodi on. Kuid praegu on tähtsam teada, et selline seos eksisteerib. Kohalik leht on olnud oluliseks ühenduslüliks. Tänu sellele tean ma, mida inimesed mu kodukandis mõtlevad. Näen, millised on mured ja millised rõõmud. Ning mille üle arutatakse ja vaieldakse, ja kuidas liigutakse lahenduste suunas. Vaevalt olen ma ainuke, kes niimoodi mõtleb. Paljud inimesed on pidanud Põltsamaa lehte vajalikuks. Igaühel omad põhjused, ja ajakirjanikud tajuvad neid hästi.

Soome poeet Paavo Haavikko kirjutas: „

Nagu vesi – kirjeldamatu, asendamatu“ .

Kohalikku lehte saaks kirjeldada küll, kuid kas ka asendada? Vaevalt küll. See on juba ära röövitud, ning lahendus polnud kuigi hea. Soovin Põltsamaa Valla Sõnumitele rõõmsat ja töökat elukäiku, et ta tooks inimestele kätte olulised uudised ning et suudetaks olla tasakaalukas kajastaja vaidlevate osapoolte vahel. Ja et leht oleks meie elus see stabiilne institutsioon, kus maailma muutumine selgelt ja klaarilt kajastuks.

 

 

 

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 13.08.2020

Share this post

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga