Blog

Kuidas sulle tunduks, kui kutsuksin sind külla ja pakuksin muuhulgas kemikaale sisaldavat auru sisse hingata? Tundun nõdrameelne? Vabandust, aga selline tunne valdab mind kõigi nende lastevanemate osas, kes oma lastele (nikotiinivabu) maitsestatud veipe pakuvad, öeldes: „Peaasi, et laps ei suitseta!“.

 

BRIT MESIPUU
Turundusspetsialist

 

Olen nüüd juba peaaegu 2 aastat pööranud suurt tähelepanu laste ja veipimise teemale. Andnud mitusada loengut, kohtunud infoõhtutel sadade lastevanematega, kirjutanud artikleid ja võtnud sõna meedias. Ma tegelikult ei arva, et lastevanemad ei hooli oma lastest, siiralt usun, et enamik neist lihtsalt ei tea, mis asi see veip päriselt on ja mida ta lapsega teeb. Seda ilmestab kasvõi see, et olin suvel kutsutud mitmesse perre, et rääkida nende lastega sel teemal.

Eks põhjus ole ka selles, et ta on siiski üpris uus asi. Samuti on pigem teadvuses sõna e-sigaret, mida ei seostata moodsa veibiga, mida noored kõnepruugis kasutavad.

Käesoleva kirjatükiga soovin sulle tuua välja aga just need peamised väärarusaamad, mida lastevanematega suheldes kuulnud olen.

Nikotiin – vaid üks mitmest tuhandest probleemist
Sageli arvatakse, et ainus ohtlik asi, mis e-sigaretis on, on nikotiin. Kui laps tõmbab nikotiinivaba veipi, on kõik okei, sest see on ju LIHTSALT puhas maitsestatud aur.
Kui sa siiski arvad, et ainus muret tekitav aine on nikotiin, võid eksida rängalt. Kas sa teadsid, et veibid võivad sisaldada äärmiselt ohtlikke keemilisi ühendeid? Ja neid ei ole 1−2, mõned uuringud on leidnud veipimisel mitmeid tuhandeid erinevaid ühendeid!

Paljud, eelkõige noored armastavad just magusate maitsetega veipe, mis näiteks Eestis on sootuks keelatud. Seetõttu hangitakse neid mustalt turult, nt sotsiaalmeediast või välismaistelt veebilehtedelt. Kusjuures paljud eesti täiskasvanudki ei tea, et välismaalt koju maitsega veipide tellimine on ka neile ebaseaduslik. Ja kui tellimus tehakse kahtlase taustaga e-poest, võivad e-suitsud sisaldada eriti ohtlikke kemikaale, mis põhjustavad ka terviseriske. Keegi ei suuda nende sisalduse osas täit kontrolli omada.

Arseen, kaadmium, kroom, plii, formaldehüüd, atsetaldehüüd…

Mitmed uuringud ütlevad, et paljud mustalt turult tellitud e-sigaretid sisaldasid ohtlikke ühendeid, nagu arseen, kaadmium, kroom ja plii. Need raskemetallid võivad kahjustada inimese organismi, sealhulgas maksa, neere ja kesknärvisüsteemi. Samuti on leitud mustalt turult tellitud e-sigarettidest kantserogeenseid ja vähiriski suurendavaid ühendeid formaldehüüd ja atsetaldehüüd.

Mu laps on nii noor/mõistlik, et temal seda probleemi kindlasti ei ole!
See on väide, mis paneks mind naerma, kui teema ei oleks nii tõsine.

Veipide laialdase kättesaadavuse tõttu on laste ja noorte huvi e-suitsu vastu tohutult kasvanud. Seetõttu on oluline, et mitte vaid õpetajad, tervishoiutöötajad ja n-ö kõurikute vanemad ei oleks selle teemaga kursis. Oluline on olla teadlik ka alles kooliteed alustavate ja oivikute vanematel. Miks ma seda nii kindlalt väidan? Vaid paar juhtumit Eestist, mida olen kuulnud politsei ja lastevanematega suheldes.

• Poeg, kes on 11-aastane, ei taha koolis käia. Iga hommik jaurab vastu, et ei taha ja ei viitsi. Ema ütles, et motiveerib last kooli minema, lubades talle õhtul veipi. See toimib ja laps lähebki kooli.
• Isa ütles, et kuna 13-aastane tütar tahab nii väga veipida ja kõik seda teevad, siis ta lubab ka tal kodus veipida. Aga ta ei pane sinna sisse nikotiinisegu, vaid laseb noorel seda pulka veeauruga tõmmata. Et see on ju ok.
• Kui vanematelt uuriti, kas nad teavad, et laps veipimisega tegeleb, vastati jah. Nende kodus pidi normiks olema, et lapsed saavad söögilaualt vabalt ka eri maitsetega e-suitse võtta. Lapsed seal peres on vanuses 11 ja 14.

Veibidiiler esimeses klassis on reaalsus
Diilereid ehk veibi edasimüüjaid on ka põhikooliastmes ja tarvitamisega vahelejääjaid on olnud isegi esimeses astmes. Üks kooliõpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et nooremad õpilased, eriti 8.−9. klasside õpilased, puutuvad suurema tõenäosusega veipimisega kokku kui vanemad õpilased. Lisaks leiti, et tüdrukud veibivad rohkem kui poisid.

Samas vapustavamaid näiteid oli mulle ehk see, kui üks lapsevanem saatis mulle pilditõestuse, kuidas ühes Pärnumaa lasteaia vanemas rühmas kolm poissi õuesoleku ajal paviljoni taga veibivad. Taustaks teised 5−7 aastased mängivad.

Ise suhtlesin politseiga, kes rääkis esimeses klassis käivast diilerist. Küsimusele, miks ta seda teeb, vastas väike armas koolilaps: „Aga kui varastan kodust veipi ja viin seda 3. klassi poistele, on nad minu sõbrad…“.

Iga 3. noor Eestis on veipi proovinud?!
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on veipimine noorte hulgas muutunud tõsiseks rahvatervise probleemiks. Näiteks USAs veibib ühe uuringu kohaselt regulaarselt ligi 20% keskkooliõpilastest.

Kõurik või oivik – veibi eest ei ole pääsu kellelgi!
Väide, et veipimine on vaid probleemse käitumisega laste seas levinud, on müüt ja sel pole tõestust. Tegelikult on see laialt levinud ja seda harrastavad inimesed erinevates vanuserühmades ja sotsiaalsetes gruppides. Põhjusi on nii palju erinevaid, nt noorte seas ka stressi või ärevuse leevendamiseks.

Üks mitmetest hea lapse ja veibi vahelise seose uuringutest avaldati ajakirjas Pediatrics. See näitas, et keskkooliõpilaste seas, kelle keskmine hinne oli „hea“ või „väga hea“, oli veipimine väga levinud.

APPI! Mu laps on ohus, miks keegi mitte midagi ette ei võta?!
Ma tean, et see, mida nüüd ütlen, sulle lapsevanemana ei meeldi. Aga ma ütlen siiski! Esmalt mõtle, mida sina saad ette võtta, et su laps veipima ei hakkaks! Kas sa ise suitsetad või veibid? Kas sul on lapsega selline suhe, et ta julgeb sinuga rääkida ka ebameeldivatest ja pahandust tekitada võivatest asjadest? Kas sa oled valmis võtma tema jaoks aega, kui ta tahab sinult midagi olulist küsida? Kuid sealhulgas ka, kas tead, kellega su laps lävib? Mida ta teeb sotsiaalmeedias ja vabal ajal? Kuhu kaob tema raha? Siin võiksin lõputult rääkida, sest oma loengutel mõistan iga kord, et ühte kaljukindlat lahendust ei ole.

Ei aita siin politsei reidid, kui veibid peidetakse aluspükstesse ja rinnahoidjatesse. Ei päästa hoiatused ega trahvid. Ka aastast aastasse peetavad suitsetamise ja alkoholi kahjulikkuse viibutused lastevanemate ja õpetajate poolt pole ju nulltolerantsi andnud. Oluline on tõsta oma teadlikkust ja olla heas kontaktis eelkõige oma lapsega ja seejärel kooli ning huviringidega. Just lastevanemate teadlikkuse tõstmiseks olengi nüüd läbi viinud hulgaliselt infoõhtuid täiskasvanutele. Räägime, arutleme, toome näiteid elust enesest ja vaatame, millised nad üldse välja näevad.

 

Fotod Albert Truuväärt.

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 26.09.2024