Blog

Nelja-aastane tööperiood Riigikogus on kohe-kohe läbi saamas. Ma ei ole olnud Toompeal pelgalt erakonna esindaja, vaid eelkõige saadik, kelle poole inimesed on saanud oma muredega pöörduda. Olen püüdnud teiega tihedalt suhelda ning pakkuda teile kindlust, et minuga jagatud probleemid saavad käsitletud ja võimaluse korral ka lahendatud.

 

AIVAR KOKK
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

 

Läksin poliitikasse, et midagi Eestimaa inimeste heaks ära teha. Alati ei õnnestu kõik kohe ja tihti tuleb mõne vajaliku, olulise ja hea asja eest võidelda aastaid. Uhkusega võin öelda, et enamik minu poolt antud lubadusi ja olulisi otsuseid on Riigikogus saanud seadusteks. Eks selle nimel on ka tavapärasest rohkem tööd rügatud ja kolleegide toetust otsitud. Heaks näiteks on selle aasta riigieelarve, mille vastuvõtmist toetasid kõik viis Riigikogus esindatud erakonda. Nii juhtus esmakordselt sel sajandil ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimehena olen selle töövõidu üle uhke.

On aeg teha kokkuvõte neli aastat tagasi antud lubadustele, mis on tänaseks täidetud!

Enne Riigikokku minekut juhtisin oma eraettevõtteid, kohaliku omavalitsuse volikogu, Jõgeva Maavalitsust. Riigikogus olen rassinud sotsiaal-, majandus- ja maaelukomisjoni ning viimased neli aastat rahanduskomisjoni esimehena. Eelnevatest ametitest saadud kogemused ja komisjoni esimehe positsioon on andnud mulle paremad võimalused seaduseelnõude algatamiseks ja menetlemiseks.

Aktsiisilangetus oli edulugu, maksud tulid Lätist tagasi
Mul on hea meel, et rahanduskomisjoni esimehena pakutud idee vähendada 2019. aasta juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid aitas lõpetada lõunasuunalise piirikaubanduse ja tõi maksutulu Eestisse tagasi. 2020. aasta maist langetatud elektri-, diisli- ja gaasiaktsiis aitas ja aitab eraisikutel ning ettevõtetel enda kulusid märkimisväärselt vähendada.

 

Kümnendi suurim reform: II pensionisammas
Isiklik vastutus koos eraomandi puutumatuse ja vaba eneseteostusega loovad parempoolse majanduspoliitika põhialuse, mis andis võimaluse kohustusliku pensionikindlustusega kogutud vahendite kasutamise üle iseseisvalt otsustada. II pensionisambasse raha kogunud inimesed said viimaks võimaluse oma teenitud vara kasutada ja käsutada. Seda tänu pensionireformile, mis andis inimestele tagasi õiguse ise otsustada. See ei juhtunud iseenesest, vaid pensionireformile eelnes terav vaidlus ning suuresti tänu meelekindlusele oli võimalik vastu seista tänase peaministrierakonna ja pangandussektori tugevale survele.

Olin riigikogus kogumispensioni reformi seaduse menetleja ja osalesin Riigikogu rahanduskomisjoni esimehena Riigikohtu üldkolleegiumi avalikul istungil, kus arutati president Kersti Kaljulaidi vastuväiteid Isamaa poolt algatatud pensionireformile. Minu sõnum sellel istungil oli lihtne: teise pensionifondi kogutud raha kuulub inimestele endile ning nad väärivad õigust selle üle ise otsustada. Õiglus võidutses ja Eesti inimesed saavad ise valida, kuidas oma pensionipõlve kindlustada.

 

Eakate toimetulek on võtmeküsimus
Tänu pensionireformile tekkis võimalus tõsta erakorraliselt esimese samba pensione. Isamaa algatusel tõstsime 2021. vanemapensioni ja pensioni baasosa ning hakkas kehtima seadus, mis annab iga täiskohaga töötatud aasta eest ühe pensioniaasta solidaarsusosaku.

2022. aastal tõstsime üksi elava vanaduspensionäri toetuse, mille seaduse eestvedaja olin ma Riigikogus eelmise koosseisu ajal, 200 euroni. Käesoleva aasta kevadel toimuva indekseerimisega tõuseb keskmine pension 704 euroni kuus ja see püsib tulumaksuvabana.

Minu ettepanekul tõusis ka represseeritute toetus 292 euroni.

 

Hooldekodu koht keskmise pensioni eest
Võtsime möödunud aasta lõpus vastu seaduse, millega riik hakkab 1. juulist toetama omavalitsusi hoolekandeasutuste rahastamises. Tänu sellel on võimalik saada Eesti keskmise pensioni eest hooldekodu koht, mis on suureks abiks nii eakatele kui ka nende lähedastele.

 

Suurem tugi laste kasvatamiseks
Tõstsime sellest aastast lapsetoetuse esimese ja teise lapse puhul 60 eurolt 80 euroni kuus ja üksikvanema toetuse 19 eurolt 80 euroni kuus. Järgmisel aastal on sihiks juba 100-eurone lastetoetus kõigile lastele. Samuti tõstsime Isamaa eestvedamisel 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikaste perede toetuse kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapseliste perede puhul 400 eurolt 850 euroni kuus. Lasterikaste perede toetust hakatakse indekseerima, mis tähendab, et toetus kasvab koos elukalliduse tõusuga.

 

Hoiame inimesi ja toetame ettevõtjaid
Tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni kuus ja alampalga 725 euroni kuus.

Kõrgete börsihindade vältimiseks lõime elektriturureformiga kodutarbijatele, mikro- ja väikeettevõtetele, samuti mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning omavalitsustele võimaluse osta elektrienergiat börsiväliselt universaalteenuse hinnaga, mis sõltub elektri tootmise kuludest. Kehtestasime 1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 kodutarbijatele kütteperioodiks täiendavad toetused elektri-, gaasi- ja kaugküttele, et leevendada Venemaa sõjaga Ukrainas põhjustatud energiakriisi mõjusid.

 

Eestis on tasuta eestikeelne kõrgharidus
Et Isamaa loodud tasuta kõrgharidus kestaks ka edaspidi, suurendame aastatel 2023–2026 kõrghariduse rahastamist 15% võrra ning hoiame teadus- ja arendustegevuste rahastamise vähemalt ühel protsendil sisemajanduse kogutoodangust. Samuti andsime ümberpöördumatu käigu sisse alg- ja üldhariduse eestikeelsele õppele üleminekuks, mis algab 2024. aastast.

Käesolev aasta tõi õpetajate töötasu alammäära tõusu 1749 eurole ja õpetajate keskmise palga tõusu 2000 euroni kuus. Lisaks tõusis palk treeneritel, kultuuritöötajatel, päästjatel, politseinikel.

 

Isamaa täidab alati oma lubadused!
Kui vaadata tagasi Isamaa erakonna ja minu isiklikele valimislubadustele kolmel viimasel Riigikogu perioodil, siis selgub, et nende täitmine on olnud reegel.

Viimase kümnendi Isamaa erakonna eduloo osaks on olnud kodualuse maa vabastamine maamaksust (2012), emapension (vanemapension), tasuta eestikeelne kõrgharidus (2013), represseeritute toetus (2016), tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni, üksi elava pensionäri toetus, lasterikka pere toetuse loomine (2017), hambaravihüvitis (2017), täiendav ravimihüvitis, pensioni arvestuse muutmine (2018), vanemahüvitise muudatused, tulumaksuvabastus paljulapselistele peredele, aktsiiside langetus (2020), kogumispensionireform (2021), elektriturureform (2022).

 

Kommertstekst

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 16.02.2023