Blog

“Laste nägemisarengust sõltub nende edasine elu kvaliteet.” Karmen Johansson, neuro-optometrist nägemisterapeut

Neuro-optometrist nägemisterapeut Karmen Johanssoniga vestles Türi Perepesa juhataja Marika Toots:

Vanus 0–3 eluaastat on kõige kriitilisem aeg lapse silmanägemise arengus. Kui selles vanuses jääb midagi tähelepanuta, võib see jätta oma mõju ja jälje ka edaspidises elus. Sageli ei oska selles vanuses lapsevanemad lapse nägemisele tähelepanu pöörata, ometi on siin nii mõndagi, mida lapsevanem saab toetavalt teha oma lapse nägemise arendamiseks ning võimalike probleemide ennetamiseks.

Beebide nägemise arengut mõjutavad keskkonna valgustingimused ja värvid. Millised on õiged valgustingimused või mis värvi mänguasju osta? Kuidas kujundada beebi lähiümbrus ja tuba nii, et see soodustaks nägemise arengut? Mis on valgusräigus? Kuidas sättida toavalgus selliselt, et see oleks lapse silmale toetav? Miks vältida heledaid ja pastelseid toone? Kui lähedalt ja kui palju beebid näevad vanuse muutudes? Need ja mitmed teised küsimused saavad vastuse veebiloengus.

Paljud meist ei tea sedagi, et silmade arengu mõttes ei ole hea beebit kiirelt üles alla õlal või põlvel hüpitada, kussutada. Selline tegevus halvendab fikseerimisvõimet ja silmade avatud olekus võib sellega kaasneda jonnakus. Beebi jaoks on see midagi sellist, kui keegi toob meie silme ette pildi ja liigutab pilti üles-alla. Endalgi võtab silme eest kirjuks ja pole jaksu jälgida.

Beebi silmad suudavad juba esimesel elukuul tajuda suuri, tumedaid objekte ja teisel elukuul lisandub värvipigment – punane. Eriti hea kombinatsioon on tumedad juuksed ja punased huuled. Nii on kontrast põhjamaa emmel kõige parem. Silmade liikumisel ja jälgimisel on esimene kujund ovaal. See on nägu, mida beebi näeb ja hiljem ka esmase kujundina joonistab. Kui punaste huultega moodustada erinevaid kujundeid, arendab see ajus kujundite mustreid ja mustrite muutumist ruumis. Areneb nägemistaju. Kas pole vahva mõte: luua traditsioon, kus verivärskele emmele kingitakse erksavärviline punane huulepulk ja sinna juurde räägitakse beebi silmaarengu olulisusest!

Üks olulisi tähelepanekuid, mida jälgida, on, kas laps töötab infot mõlema ajupoolkeraga. Selleks on tarvis avastada varakult nn laisk silm. Kuidas saab lapsevanem seda teha? Millised on sümptomid või tunnused laisa silma puhul? Kuidas jälgida kodus oma lapse nägemist, mida panna tähele silmade liikumisel? Kas laisa silma ravimisel on vanuseline piir? Missugused on uued võtted laisa silma ravis?

Seda on vaja teada, sest sageli väikelaste puhul vanemad ei märka, et üks silm näeb kehvemini kui teine, kuna lapse silmad liiguvad koos. Tähelepanuta jäänud nõrk silm hakkab hilisemas elus mõjutama teie lapse elukvaliteeti. Näiteks on pöördunud vastuvõtule tippkokk, kes kurdab, et midagi on valesti: autoga ei saa pikalt sõita, halvenenud on reaktsioonivõime, esinevad pearinglused ja peavalud, tasakaaluhäired, ei suuda pikalt kontsentreeruda tööle, ärritub kergesti ja tunneb, et tema käitumine võib lõhkuda pereelu. Kurb! Selle juhtumi puhul oli probleemiks nii laisk silm kui ka silmade koostöö nõrkus, sest kahe silma nõrk koostöövõime avaldub eriti väsimisel, kuid erksana olles tekitab iiveldust autosõidul, lugemis- ja õpiraskusi ning halvendab sotsiaalset toimetulekut nii tundlikus lapse- kui ka täiskasvanueas.

Teeme juttu ka sellest, kas, millal ja kui palju lubada lapsele ekraaniaega ja nutitelefoni kasutamist. See on ilmselt üks sagedasemaid küsimusi, mida lapsevanemad endalt küsivad. Kui selgelt üldse laps ekraani ja ekraanil toimuvat näeb? Millega peaks arvestama lapsele päikeseprille valides? Millal võiks üldse esimest korda lapsega silmaarsti külastada?

Need on teemad, millel peatub neuro-optometrist nägemisterapeut Karmen Johansson oma 13. detsemberil kell 17.45 algavas veebiloengus ,,Mida jälgida väikelaste silmade arengus?“ Koolitus on osalejatele tasuta. Koolitusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine 12. detsembriks perepesa kodulehel.

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 09.12.2021