Ole kriisiks valmis!
Loodusjõududest või muul põhjusel tekkinud hädaolukordi ei ole võimalik välistada ja vältida, kuid nende mõjusid varakult arvesse võttes ja õigesti valmistudes saad ennast ning oma lähedasi kaitsta.
PEETER RANDOJA
Lõuna päästekeskuse Põltsamaa päästekomando pealik
Eestis puutume sagedasti kokku pakase ja järjest rohkem tormidega ning juhtuvad ka ulatuslikud loodustulekahjud, mis võivad häirida meie argielu või tekitada probleeme elutähtsaid teenuseid osutavatele ettevõtetele. Kui kaob elekter ja sellest sõltuvalt katkevad küte, vesi, side ja transport, siis võib ohtu sattuda ka meie vara, tervis või lausa elu. Selleks, et kriiside tekitatud kahjud oleksid võimalikult väikesed, tuleb nendeks valmistuda. Rusikareeglina peaks inimene hädaolukorras ja elutähtsate teenuse katkemise korral iseseisvalt kodus toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi temani ulatub.
Eelmise aasta sügisel Lõuna-Eesti tormis elektrita jäänud inimesed polnud elektrikatkestuseks valmis ning valdav osa elanikkonnast ei usu siiani, et katkestus võib kesta üle paari tunni. Kuid tegelikkus on see, et kriis võib tabada igaüht ja igal pool. Seetõttu tuleb mõelda, kuidas elektrikatkestuse korral käituda ja missuguseid vahendeid toimetulekuks tarvis läheb. Tuleb arvestada, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni pigem hiljem, sest hädaolukord takistab ka abi andvaid asutusi ning samas on abivajajaid tavalisest rohkem. Seega on väga tähtis, et igaüks kriisiolukorras toimetuleku enda ja oma pere jaoks läbi mõtleks.
Päästeameti tellitud Kantar Emori uuringust selgub, et vaid veidi enam kui kolmandik Eesti elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib tekkida hädaolukord. Üldistatult võib öelda, et kortermajades elavad linnaelanikud usuvad kõige vähem, et neid võiks kriis tabada, ja on nendeks kõige vähem valmistunud. Samas ulatusliku pikaajalise elektrikatkestuse korral on just kortermajade elanikud need, keda veevarustuse, kanalisatsiooni ja kütte katkemine kõige valusamalt tabab. Elekter on seotud pea kõigi elutähtsate teenustega. Üha sagedasemaks muutuvad tormid võivad aga põhjustada pikaajalisi voolukatkestusi ning uuringutest selgub, et vaid 15% Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks. Keskmisest kehvemini on hädaolukorraks valmis 65-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Uuringu kohaselt on nad hädaolukordadele vähem mõelnud ega ole kursis, kuidas käituda või mida koju peaks varuma. Pensioniealiste peredes on ka varustatuse tase kehvem, mistõttu kaheldakse õigustatult enda kriisiaegses iseseisvas toimetulekus.
Päästeamet tuletab meelde, et tormihoiatuse korral tuleb kindlasti varuda piisavas koguses joogivett ja toitu, vähemalt nädala jagu esmaabitarbeid ja ravimeid ning hügieenivahendeid. Pimedal ajal on oluline patareitoitega valgusallikas, mis vähendab küünalde kasutamisega seotud tulekahjuohtu. Seetõttu tasub varuda koju mõni patareidel töötav valgusti. Igas majapidamises peaks olema laetud akupank ja patareitoitega raadio, mis töötab ka internetikatkestuse korral. Varud tasub üle vaadata enne hädaolukorda. Vaata nädalase koduse kriisivaru näidist Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu.
Elanike kriisiks valmistumisel ja nendega toimetulekul on väga oluline roll kohalikel omavalitsustel, kes kaardistavad asutusi, mille toimepidevuse tagamine on esmatähtis (hooldekodud, haiglad, koolid jne) ja ka inimesi, kellel on kriisiga iseseisvalt raskem toime tulla. Näiteks üksi elavad eakad ja tehnilisi abivahendeid kasutavad krooniliselt haiged. Kohalike omavalitsuste ülesanne on kanda hoolt, et veevärk, kanalisatsioon ja kaugküte toimiksid ning oleks võimalik kasutada kohalikke teid. Lisaks toetatakse inimesi erinevate sotsiaalabiteenuste kaudu.
Elektrikatkestuse korral teavita esmajärjekorras sellest elektriettevõtet ning jälgi Eesti Rahvusringhäälingu ja muid meediakanaleid täiendavate prognooside ja käitumisjuhiste saamiseks. Elektri puudumisel saad seda teha patareidega või autoraadiost. Tunne huvi, kas sinu tutvusringkonna vanemate inimestega on kõik korras.
Olulisemad telefoninumbrid: riigiinfo 1247, perearsti nõuandetelefon 1220, keskkonnainfo 1313, maanteeinfo 1510, mürgistusteabekeskus 16662, elektrilevi rikketelefon 1343, häirekeskus (pääste, politsei ja kiirabi) 112.
Põltsamaa Valla Sõnumid 16.09.2021
