Blog

„Pajusi mõisakompleksi enamiku hoonete omanik on 2009. aastal loodud OÜ Paalakalda, mis on mõnevõrra ka metsandusega tegelev ettevõte,” ütleb Lembit Paal, kes on selle juhataja.

 

ÜLLE LÄTTE

 

“Pärast osaühingu loomist olen mõisaarendusega tegelenud. Enamik meie omandis olevaid hooneid sai ostetud 2010. aasta paiku.” 2015. aastal valmis Pajusi aitkuivati ehk nn Bibikovi
kultuuriait, kus Paali eestvedamisel korraldatakse erinevaid rahvamuusikakontserte. Samas on see ka hinnatud peopaik. “Kultuuriaida puuduseks on võimalus teda vaid soojal aastaajal kasutada,” lisab ettevõtja.

“Järgmisena sai valmis hoone, kus oli varem Žiguli teenindus. Praegu asub selles puidutöökoda ja meie oma saekaater, mis mõisakompleksi ehitamise juures meid on teeninud. Kolmandana valmis Katariina külalistemaja, kus saab väiksemaid seminare pidada. Majas on 13 ööbimiskohta ning toad on varustatud duši- ja tualettruumidega.”

 

Pajusi pole veel valmis

Käesoleval aastal valminud Morisoni grilli- ja sepikoda sai nime inglise kaupmehe John Morisoni järgi, kes 1802. aastal oli mõisavaldused pandina omale saanud. “Kõikide majade nimetused on tulnud kunagiste mõisaomanike nimedest ja on pandud selleks, et üle Eesti asuvatest tallidest ja tõllakuuridest oleks neid võimalik eristada,” selgitab Paal.

“Viimane Pajusi mõisa omanik oli Nikolai von Wahl ja seega kannab viimati valminud hoone, kunagine mõisa talltõllakuur, nime Von Wahli restoran.” Ettevõtja lisab, et ka muinsuskaitse on kuigivõrd hoonete restaureerimist rahaliselt toetanud, kuid need summad pole eriti suured. Tähelepanu puuduse üle siiski kurta ei saavat. Ehitusliku poole pealt ütleb OÜ Paalakalda juhataja, et kõik ehitused ja projekteeringud on tulnud muinsuskaitseametiga kooskõlastada ning kogemusi on seinast seina.

“On olnud väga head ja mõistvat koostööd, samuti ka väga suuri erimeelsusi,” lausub Paal.

Von Wahli restorani katus tuli poolenisti maha tagasi võtta, kuna metallkinnitused ei sobinud ja tuli kasutada puukiilusid.

OÜ Paalakalda juhataja räägib, et restoranihoone ehitamiseks saadi lisaks omaosalusele rahalisi vahendeid maaelu mitmekesistamise meetmest ja LEADERi meetmest.
“Ehituslikus mõttes on hoone valmis, kuid pole veel vastu võetud. On veel pisitöid, nagu panemata piksekaitsed ja tuletõkkeklaasid. Sisse ehitame väikse baarinurga, võibolla ostame
mööblit juurde ja loome seintele kaunistusi, kuid hoone on juba kasutatav,” räägib ettevõtja.

 

“Majas on kolm saali, garderoob ja köök ja sel on mitu funktsiooni. Siin on võimalik erinevaid perekondlikke tähtpäevi tähistada, seminare ja õppepäevi korraldada, mida iganes. Meie suureks eeliseks on geograafiline asukoht, Mandri-Eesti keskpaik. Teiseks eeliseks on majutamisvõimalus.”

 

Meedia kaudu tehtav reklaam on toonud broneeringuid juba ka järgmisse aastasse. Kuid seoses hoone nimega on tekkinud ettevõtja sõnul ka muresid: “Oleme end välja reklaaminud kui Von Wahli restoran. Majja on mitmeid kordi sisse astunud seltskondi, kes on arvanud eest leida töötava restorani, kuhu saab sööma tulla. Kuid see pole toitlustusasutus, vaid peo pidamise koht. Kui keegi on omale ruumi üürinud, korraldame siin tema soovil ka toitlustamise. Meil pole omal töötajaid, kuid on hea koostöö erinevate toitlustajatega.”

Paal lisab, et nad on klientide soovide osas paindlikud ja kui vaja, löövad ka ise käed külge. Von Wahli restorani valmimisega saab nüüdsest Pajusis ka talvel rahvamuusikakontserte
korraldada, kuna hoone on maaküttel köetav. Püüame lisaks rahvamuusikale hakata pakkuma ka klassikalist muusikat ja võibolla midagi veel. Ikka selleks, et elu siin kestaks ja areneks.
Siinne maja on mõisa majadest kõige ruumikam, kus saab ka suuremaid üritusi teha,”möönab Paal. Hoone mahutab 90 inimest, kuid vajaduse korral saavat siia kohti juurdegi panna.

 

Ehitamine mõisasüdames jätkub. Praegu on järg endisest kauplusehoonest ehitatava kortermaja käes, mis oli mõisa ajal teenijate maja. “Oleme sinna planeerinud mõned külaliskorterid. Möödunud aastal saime ära osta ka Pajusi mõisavalitseja maja. Hoone on väga halvas seisukorras, tuleb ehitada uus sisu ja uus katus,”räägib Paal ja kahetseb, et sellega mõisahooned ka lõpevad, kuna neid pole enam rohkem alles. “Siin on olnud kaks suurt tulekahju. 1900. aastal põles ära kaheksa mõisahoonet ja 1941. a veel mõned,” räägib Paal. “Õnneks pole Pajusisse sovetlikke ehitisi eriti sattunud, need ehitati rohkem Pisisaarde. Ainsaks suureks murekohaks on mõisasüdant läbiv Põltsamaa-Luige maantee. Kuna meil on siin mitu karjääri, siis killustiku väljavedu toimub osaliselt siitkaudu.”

Pajusi kandi tegusad elanikud on uudistajaile elavaks tõestuseks täisväärtusliku elu võimalikkusest maal.

Nii et kõik ei pea rahateenimise eesmärgil mitte sugugi pealinna kolima või välismaale tööle minema. Elada saab ka siin, kui on ettevõtlikkust ja terast meelt.

 

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 08.10.2020