Blog

Arvult 12 Põltsamaa jõe maraton ootas oma osalejaid finišisse seekord Kamari Wparki juures. Aastate jooksul on distantse tulnud läbida nii põletava kuumuse kui ladistava vihma käes, seekord läbiti võistlusmaa mõnusa ilmaga.

RAIMO METSAMÄRT
raimo@pvs.ee

Kamarini kulgemine tähendab alati ka seda, et kuival maale astumisest pääsu pole. Noortekeskuse juures tuli alus n-ö kaenlasse või ka pea kohale tõsta, et siis peale tee ületamist jälle vees edasi liuelda. Kellel oli transporttööde jaoks tiimiliikmed abiks, kes taris oma alust ise – üle tee said kenasti kõik. Nii mõnegi osaleja tiimiliikmetel olid kaasas koerad, kes tahtnuks väga paadiralli kaasa teha, aga mis parata, muidu tavaliselt nii sõbralik peremees oli seekord resoluutne – ei mingit paati ronimist!

Harjumaalt pärit kahekohalist kajakki ohjasid Mari ja Anna-Liisa, kes saabusid finišisse naerusi. „Tegelen sellega 5 aastat, loodus ja õuesolek lihtsalt köidavad,“ sõnas Mari, kes oli Põltsamaa jõemaratonil esimest korda. „Võhandu, Emajõe ja meremeratonid on tehtud, räägiti, et ilus läbipaistev vesi ja nii me siia jõudsimegi. Keegi kutsub – nii see harrastus tavaliselt alguse saabki. Et läheks ja ostaks niisama paadi – see ei ole küll võimalik. Olen mere ääres kasvanud, sestap on meri tegelikult mu lemmik küll,“ sõnas Mari. Küll oli tal aga öelda üks uudis, mida ilmselt kellelgi korrata ei ole võimalik. „Meremaratonil ei olnud segapaaride arvestust, olid mehed ja mul on nüüd Eesti meistrivõistluste medal meeste arvestuses − seda enam keegi teha ei saa, sest nüüd on ka segapaaride arvestus olemas,“ puhkes ta naerma.

Endine põltsamaalane Kalev Vunk on kodusel maratonil osalenud juba neli korda, kajakiga on ta sõber paar aastat kauem. „Kajakk liigub hästi edasi küll, oskused võivad erinevad olla, aga see on paljudele jõukohane,“ oli Kalev rahul.

Maratoni distantsilt jõudis esimesena kohale Tartumaa mees Raul Lepasild, kes võistles võistlusklassis K1MEN. „Looduse nautimine on põhiline, treenitus tuleb ainult kasuks,“ sõnas mees, kes on alaga 10 aastat tegelnud. Orienteerumine, jooksmine ja jalgrattasõit lisaks ehk pidevas liikumises olemine tähendab, et ka kajakis tunneb Raul end kindlalt. „Õhtul peale tööd käingi tavaliselt aerutamas.“ Tema sõnul oli teekond eelmise aastaga võrreldes üsna risune ehk puude alt läbi sõitmist ja n-ö nikerdamist oli parasjagu. „Tahaks võidu sõita ikka ka,“ muigas mees, kes on viimased kolm aastat Põltsamaa jõemaratonil võitmatuks jäänud. Lisaks võidule on nüüd tema nimel ka uus rajarekord – 6h 51min 46s, varasem rajarekord oli 7h 22min 43s.

„Kokku osales maratonil 60 paatkonda ja matkal 30 paatkonda, kokku nautis veemõnusid 136 osalejat. Üritusega jäime rahule, kuigi arenguruumi on. Saime palju tagasisidet ja mõtteid, mis ja kuidas saaksime paremini teha. Kindlasti uuel aastal viime need muudatused ka ellu, et osalejatel oleks raja läbimine murevaba. Proovime järgmisel aastal 200 osaleja piiri kätte saada, ei ole karta, et Põltsamaa jõel kitsaks jääb,“ sõnas üks korraldajatest Marko Uusküla.

Kuna osalejatele meeldis väga Kamari WParkis finišeerimine, tänavad korraldajad personali võõrustamast ja abi eest korraldamisel. “Samuti täname ka kõiki abilisi, kes olid ajavõtupunktides, toitlustamisel ja teiste tähtsate ülesannetega meile abiks, sest ilma nendeta poleks me suutnud seda üritust ära korraldada. Täname ka ürituse toetajaid: Põltsamaa vald, Eesti Kultuurkapital, Matkasport, Puit-Profiil AS, Jatiina OÜ, Põltsamaa Jalgrattakeskus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, Palmako AS, Selver AS, Vytautas/Goldberger OÜ, Orkla Eesti AS.“

Põltsamaa Valla Sõnumid 12.06.2025