Blog

 

Tänavune talv tõi üle hulga aja kaasa nii külmakraadid kui korraliku lumesaju. Põltsamaa linna tänavaid ja kõnniteid, samuti linnaplatse ja parklakohti hooldab ASi Eesti Keskkonnateenused Viljandi põhibaas, seda nii talvel kui suvel. Talvisest lumesahkamisest rääkis lehele lähemalt tänavahooldusmeister Janno Laht.

 

ÜLLE LÄTTE

 

Kui taevataat üllatab inimesi suurema lumesaju või tuisuga, kehtib talihoolduses põhimõte, et inimesed peavad teedel liikuma pääsema hiljemalt 12 tunni jooksul pärast tuisu või lumesaju lõppemist. Millal tänavahooldustöölised peavad masinatel välja minema, sõltub saju algusest. “Teed on klassifitseeritud vastavalt tasemele. Kõige kõrgem klass on neljas, nendele järgnevad kolmas ja teine. Esimest taset Põltsamaal ei ole. Sellele vastavalt kujuneb välja ka hooldustsükli aeg. Esimene tase on kõige madalam tase. Tema hooldustsükli aeg on 24 tundi ja sahkamine algab alates 10 sentimeetri paksusest lumekihist,” räägib Janno Laht selgitades, et klassid määrab kohalik omavalitsus ja need on lepingus fikseeritud. “Teise taseme teedele ehk kõrvalteedele tuleb minna sahkama alates pärast lumekihi 8 sentimeetri täitumist. Tegelikult lähevad mehed varem, sest teid on parem hooldada, kui lumi nendel on vähem kinni sõidetud. Põltsamaa linnas on meie hooldada 41 kilomeetrit teid pluss 12 kilomeetrit kõnniteid.”

 

Põhibaas asub Viljandis

Meister räägib, et tänavahooldusmasinate puhul on tegemist täiesti tavaliste traktorite ja autodega, millel on lisaseadmed – puisturid ja sahad. Põltsamaa linna teid-tänavaid hooldavad kaks traktorit ja üks auto. Kokku neli töötajat, sest üks meestest hooldab sildasid ja teeb muid käsitsitöid.

“Väiksema traktoriga lükatakse lumest lahti kõnniteid ja tehakse neil libedustõrjet. Pisut suurem traktor hooldab kõrvalteid ja auto hooldab põhiteid. Hooldemasinal on korraga töös nii sahk kui puistur. Hooldeauto ise sõidab kogu aja libeda peal. AS Eesti Keskkonnateenused hõlmab mitut regiooni. Kuna meie põhibaas asub Viljandis, tuuakse nii sool kui puistematerjal Viljandist,” selgitab Janno Laht, lisades, et kui tekib vajadus, sõidab ka reservauto Põltsamaale Viljandist, samuti tulevad sealt lisatraktorid ja lisatööjõud.” Laht, kes elab Viljandis, koordineerib nii Põltsamaa kui Viljandi tänavahooldustöid. “Töömehed on mul tublid ja välja minnakse vastavalt ilmale, mitte kellaajaliselt. Meil on ööpäevaringne valve, tehakse seiret ja vaadatakse, kuhupoole sajupilved liiguvad. Vastavalt sellele tehakse otsused.” Kui tekib vajadus kedagi asendada, sõidab meister ka ise teehooldustöödele. Regioonis töötab ca 50 inimest, kes hooldavad Viljandi ja Põltsamaa linna, Viljandi maakonna riigiteid ning Hiiumaa Kärdla linna.

 

Halbade ilmastikuolude korral on erimeelsused kerged juhtuma

Janno Laht lausub, et teehooldus pole tööde killast, mida just kiita saaks ja sellele alale eriti tööle tulla ei taheta. Tema ise olevat see mees, kes saab klientidelt esimese sõimu. “On närvilisi inimesi ja on viisakaid inimesi. Kui probleemid on tekkinud, siis minuni tuleb info läbi telefoni,” räägib meister. Põhiprobleemiks olevat teehooldajatele parkivad autod. “Kuna hooldeauto on oma kabariitidelt laiem kui sõiduauto, siis ei saa meestele anda käsku kitsastes kohtades riskida, kus võib töö käigus kellegi masina ära kriimustada,” seletab Laht. Vahel juhtub, et töötavale teehooldusmasinale sõidetakse ka ette. Ja vahel pahandatakse teehooldusmasina juhi peale, kes on teel manöövrit lõpetamas – seda juhtuvat eriti sulalume puhul, mida on kohevast lumest raskem koristada. Sõltuvalt lumesajust tuleb Lahti sõnul teetöölise tööpäeva pikkuseks ligikaudu 12 tundi.

“Hiljuti sõideti Viljandi hooldeautole tagant sisse. Seega on meil väikese avarii pärast üks auto rivist väljas. Masinaosa, mis ära rikuti, tuleb Taani tehasest alles kahe nädala pärast ja see pole odav. Hooldeauto maksumus on tavalise auto maksumusest kordades kallim,” nimetab tänavahooldusmeister. “Õnneks juhtub selliseid kõksusid hooaja kohta keskmiselt vaid kord.”

 

Autojuhtide ja vabariigi valitsuse arusaamad libedusest on erinevad

Libedus on Eesti Vabariigis fikseeritud olukord, mis põhineb omadel nõuetel. Laht räägib, et see, mida teel olev autojuht nimetab libeduseks, ei ole nõuete järgi alati veel libe.

“Haardeteguri mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset seadet ja haardetegur on määratud vastavalt teeklassidele. Haardetegurimõõtjad on meil nõuetekohaselt taadeldud ja tunnistustega, neid on nii optilisi kui mehaanilisi. Kolmanda klassi teel, milleks on näiteks Tallinna-Tartu tee ja mille haardetegur on 0,3, laseb inimene sõna otseses mõttes liugu. Selline olukord on nõuetekohane. Me ei tee sõiduteel jalakäijatele erisusi. Kui jalakäija seal kõnnib ja tema jaoks on seal libe, siis meile ei ole see väga aktsepteeritav. EV poolt on keelatud ka liiva kasutamine (kasutatakse soola ja killustikku), välja arvatud juhul, kui omavalitsus seda lubab. Inimesed arvavad, et teehooldaja ei taha ja ei lähe, aga need on Eesti Vabariigi poolt ette antud nõuded,” selgitab tänavahooldusmeister. “Põltsamaa vallast rääkides on meil omavahel hea ja kiire suhtlus. Aga kui inimestel tekib probleem, siis alati on mõistlik helistada otse meile, mitte valda. Nii saab info kiiremini edasi antud. Ja teine asi – ei maksa telefoni karjuda. Kõige parem on viisakas suhtlus. Me leiame lahenduse, ma oskan täpsustada, millal teehooldaja kusagile jõuab. Ütleme otse välja, et kui inimene telefoni otsas sõimab ja karjub, siis nii väga ei kipugi teda aitama.”

 

Vastavalt aastaajale muutub ka tööde iseloom

Kui sadu on kohale jõudnud, siis tänavate kordategemiseks on ette nähtud hooldustsükli aeg, mis teise taseme korral on 12 tundi. “Põltsamaa tänavatel tuleks hakata lund koristama pärast 8 cm lumekihi täitumist. Meie ise ei ole neid nõudeid välja mõtelnud, vaid vabariigi valitsus ja sellega tuleks ka liiklejail arvestada. Sellegipoolest minnakse meil sahkama ka siis, kui lund on sadanud vaid 5 sentimeetrit,” selgitab tänavahooldusmeister.

Laht ütleb tänavuse talve olnud täiesti normaalse ja tavalise. “Nagu Põltsamaal näha oli, siis vahepeal tulid appi ka suuremad traktorid Viljandist, mis laiendasid teid, samuti aitasid karestada ja siluda. Kõike tehnikat ei kannata kalli hinna tõttu kohapeale osta,” räägib tänavahooldusmeister.

Lume minnes jätkavad teehooldajad kevadkoristustöödega. Teed ja tänavad vajavad puhastamist. Janno Laht seletab, et üleüldine linna heakord on neil lepingus fikseeritud.

Suviti toimuvad muruniitmis- ja prahikoristustööd, trimmerdatakse teeääri ja hooldatakse kergliiklusteid. Samuti langevad suvisele ajale ka puhkused.

 

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 01.04.2021