Blog

Viimastel nädalatel on püütud jätta muljet, justkui oleks uus koalitsioon ujula vastu. Võime omalt poolt kinnitada, et see ei vasta tõele.

Samas ei saa me nõustuda sellise seisukohaga, mida väljendas Kristi Klaos. Otsetsitaat tema 21.11.2025 Facebook’is Põltsamaa Elu grupis tehtud postitusest: “Tagasihoidlik ettepanek: leiame ühist tahet ja teeme ära ujula, millel on olemas reaalne rahastus ja kõik vajalikud eeltööd. Siis lepime kokku, mida teha koolimajadega.”

Kindlasti ei jaga me seisukohta, et haridus on ujula kõrval teisejärguline. Meie väärtushinnangute kohaselt käivad need asjad vastupidi − ennekõike kool, seejärel ujula.

Aga miks ei ole see nii lihtne, et paneme täna ujula püsti ja küll homme hakkame kooli ehitama või remontima?

Praeguse seisuga on laual võimalus, et lähiajal rajab riik Põltsamaale riigigümnaasiumi. Sellist kavatsust väljendas haridus- ja teadusminister, kui külastas mõned nädalad tagasi Põltsamaa valda. Tegemist võib olla ainsa lahendusega, mis võimaldaks säilitada gümnaasiumihariduse andmist Põltsamaal.

Endiselt on vastuseta rida küsimusi. Kas riigigümnaasium hakkaks paiknema Lille või Veski tänava koolimajas, mida oleks sellisel juhul vaja renoveerida? Või otsustab riik ehitada oma gümnaasiumile hoopis uue hoone? Kui suurt panust ootab riik sellisel juhul Põltsamaa vallalt? Kui kindel saab üldse olla, et riigigümnaasium tuleb? Kõik need küsimused on hetkel vastuseta ning loodetavasti saabub peagi selgus.

Kui riik ootab Põltsamaa vallalt sellesse projekti rahalist panust, siis peame realistlikult hindama oma võimalusi. Ja kui riik ehitab näiteks täiesti uue maja (kus võib ka vaja minna vallapoolset panust), siis peame otsustama, mida ja kuidas võtta ette Lille tänava koolimajaga, mis on juba ammu ajale jalgu jäänud ning sealseid õppimistingimusi ei saa pidada enam kuidagi lastele sobivaks.

Põltsamaa valla uute suuremate projektide investeerimisvõimekus järgmiseks 4 aastaks (perioodiks 2025−2029) on 2,2 miljonit eurot (mis on juba tulnud laenude arvelt). Tänane ujula projekt näeb ette, et me paneksime sellest 1,2 miljonit kohe ujula alla. Me ei taha tekitada olukorda, kus teeme ühe suure investeeringu esimese rutuga läbimõtlemata ära ja hiljem avastame end olukorrast, kus näiteks uue koolimaja jaoks enam raha pole.

Toetame seisukohta (mida toetasid ka opositsiooni eestkõnelejad), et kuulutada välja hange. Niimoodi saab kuludest ette veel selgema pildi ning see annab meile ruumi paremaks planeerimiseks, arutelu pidamiseks ja läbimõtestatud otsuse langetamiseks.

Lisaks soovime tähelepanu juhtida sellele, et paljudel inimestel on ekslik arusaam sellest, mida plaanitav ujula endast kujutab. Kui kasutada väljendeid “ujula-spaa” või “ujula-mini-spaa”, siis võib inimesel tekkida silme ette pilt, mis on võrdväärne Suure-Jaani või Kuremaa ujula-mini-spaadega. Kes aga uurib Kuningamäe ujula projekti lähemalt, saab aru, et praeguse plaani kohaselt on selles vähem võimalusi kui Suure-Jaani või Kuremaa mini-spaades.

Kokkuvõtlikult öeldes ei ole me kindlasti ujula ehitamise vastu ning me ei välista ka seda varianti, et ujula võiks tulla Kuningamäele. Kuid kindlasti ei jookse me arutult kaasa esimese emotsiooniga, vaid vaatame valla rahalised võimalused realistliku pilguga üle, saame selguse riigigümnaasiumi ja koolimajade saatuse osas ning alles siis saame teha põhjendatud otsuse, kuidas edasi liikuda.

 

Põltsamaa valla koalitsioon

Põltsamaa Valla Sõnumid 04.12.2025