Rahvusvaheline konkurss tõi tunnustuse
Põltsamaa Teataja maikuu numbris rääkisime me muusikakooli õpilaste (Eevo Eeno Eeriki Kask, Anel Volmer ja Kusti Tõnts) edust rahvusvahelisel muusikakonkursil Karlsruhes Saksamaal.
RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee
Ehkki koroona ajas toona kõik kaardid segi, kohale sõita ei saanud ja viiuli- ning vioolamängijad pidid osalema videovoorus, jõudsid kõik tublid õpilased edasi järgmisse vooru. Nüüdseks on ka teine voor läbitud ja lõplikud tulemused on lausa suurepärased. „Esialgu jäime tõesti ooterežiimile, korraldajad teatasid küll, et teine voor siiski toimub kohapeal ühepäevasena, aga see variant oleks sobinud siiski rohkem kohalikele osalejatele,“ sõnab õpetaja Hiie Taks. Seega läks ka nüüd meie õpilaste jaoks käiku juba tuttav videovoor –selle erinevusega, et osaleti täiesti uue kavaga. Teisisõnu tuli eriolukorras ja kontsertmeistriga distantsilt harjutades kõvasti pingutada ja nädalaga lood konkursikõlblikuks lihvida.
„Võib-olla oli uus repertuaar meie jaoks liiga suur amps ja vajanuks rohkem sissemängimist ja küpsemisaega, aga allahindlust me endile küll ei lubanud,“
on Hiie Taks veendunud.
Kui internetist konkursi tulemusi uuriti, jäid hindamiskriteeriumid esialgu pisut segaseks, sest kõik klassikalise muusika žanrid oli justkui ühte patta pandud. Küll aga jagati tunnustust neljas vanuserühmas ning kiretud numbrid rääkisid meile väga rõõmustavaid uudiseid. Ükskõik mis kriteeriumide järgi ka hindamine ei toimunud, oli lõpptulemus hõiskamist väärt.
Tunnustust jagus kõigile „Kusti ja Anel said oma vanusegrupis teise koha ja Eevo esimese,“ tõi õpetaja tõesti rõõmustava uudise kuuldavale.
„Kahju tõesti, et ei saanud kohapeal osaleda, sest see õpetanuks meile palju: millist repertuaari teised osalejad kasutavad, kuidas ja mis stiili viljeletakse või kuidas laval käitutakse,“
sõnab Hiie Taks. Tema sõnul oleks esialgu nädalapikkusel konkursil viibimine tähendanud sedagi, et õppimist ja kogemustepagasi rikastamist jagunuks ka õpetajatele.
Kaks ilma kolmandata ei jää – nii ütleb teada-tuntud vanasõna. Ilmselgelt saavad viiuli ja vioolamängijad nüüd hoopis kergema südamega kolmandast rahvusvahelisest konkursist osa võtta (esimene oli Lätis), ka õpetaja süda on rahul – suur töö on tõesti vilja kandnud. „Lapsevanemad olid üllatunud küll, et konkursilt sellise kopsaka saagiga tuldi, eks minulgi hakkas suur rõõm alles hiljem kohale jõudma,“ on õpetaja Hiie Taks nüüdki siiralt rõõmus. Palju õnne!
Põltsamaa Valla Sõnumid 17.09.2020
Lisa kommentaar