Blog

Eelmise aasta algusest kuni selle aasta juulikuu lõpuni süttis kogu Eestis kütteseadmete riketest 58 hoonet.

 

MAREK KIIK
Kommunikatsiooniosakond
kommunikatsioonijuht

 

Neist Lõuna-Eesti kuues maakonnas 38. Meie kandi suur number viitab, et siin on kehvas seisukorras või hooldamata kütteseadmeid rohkem. Enamasti tekivad hoonet süütavad kütteseadme rikked kulumisest või tahmapõlengutest mõranenud kütteseadme osadest välja leviva kuumuse või sädemete tõttu. Seda saab ennetada ainult kütteseadme järjepideva kontrolli ja hooldusega, milleks tuleb kutsuda korstnapühkija.

Korstnapühkija vaatab kütteseadme korrasoleku enne kütteperioodi üle ja probleemide avastamisel teeb ettepanekud ning annab nõu nende kõrvaldamiseks. Lisaks saab korstnapühkijalt nõu, kuidas ja millise hulga küttematerjaliga on kütteseadet kõige tõhusam ja efektiivsem kütta. Kontrollitud ja puhastatud kütteseadmele, mida õigesti köetakse, võib külmal ajal kindel olla. Kütteseadmeid tuleb puhastada ning nende korrasolekut kontrollida minimaalselt kord aastas, intensiivsemal kasutamisel aga tihedamalt. Kord viie aasta jooksul on vaja eramaja korstent pühkima ja seadmeid hooldama kutsuda kutseline korstnapühkija. Kortermajas peab igal aastal käima kutseline korstnapühkija. Andmed hooldustööde ja vigade kohta kantakse sisse ohutusportaali https://ohutusportaal.paasteamet.ee/kuttesusteem/login. Sealt näevad portaali sisseloginud kodanikud andmeid enda objekti hoolduste ajaloo kohta. Ühtlasi leiab portaalist info kutseliste korstnapühkijate ja pottseppade kohta.

Tasub meeles hoida, et sügiskuudel suureneb korstnapühkijate töökoormus ning tekivad ootejärjekorrad. Seetõttu on tark küttesüsteemi hooldus tellida kohe, et kütteperioodile muretult vastu minna.

Kindlustus vastab: kas metallist korstnad on ohtlikumad?

See aasta on Seesam kindlustuse klientidele olnud erakordselt põlenguterohke – lisaks väiksematele tulekahjudele on punase kuke roaks langenud praeguseks juba kuus hoonet, mille taastamise maksumused on vahemikus 120 000 – 360 000 eurot. Tulekahjude statistikas hakkavad silma ka mitu juhtumit, kus tulekahju on alguse saanud metallist korstnast.

Seesami varakahjude valdkonnajuht Kristel Kobi sõnul on kõnealuste korstnate vanus jäänud 5-8 aasta vahele ning tegemist on olnud ehitusveaga, kus korsten on paigaldatud vastu hoone konstruktsiooni või sellele liiga lähedale. Suurim selline kahju küündis 250 000 euroni.

„Need juhtumid näitavad, et lisaks korrapärasele küttekehade kontrollile ja hooldusele tasub metallist korstna ohutust hinnata ka siis, kui see on mitu aastat tagasi paigaldatud,“ toonitas Seesami esindaja.

Tulekahjude süüdlaseks on lemmikloomad, külmikud ja suurendusega peeglid

Lisaks korstnatele saavad põlengud päris tihti alguse ka elektripaigaldistest – süttivad nii külmikud kui ka laadima pandud tööriistade akud. „Igal aastal leidub ka mõni selline koduomanik, kes kasutab ahju või pliidi tuhast puhastamiseks plastikust anumat. Kahjuks on juba sel aastal üks selline kahjujuhtum meil laual olnud,“ rääkis Kobi.

Samas toob kindlustaja näiteid ka sellistest kahjujuhtumitest, mille taga ei ole hooletus või rumalus, vaid lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemine. Näiteks sai üks selleaastane põleng alguse suurendusega peegli ja päikese koosmõjul, mõnedel juhtudel on süüdlaseks olnud hoopis lemmikloom, kes on pliidi tööle lülitanud ja selle tagajärjel on süttinud pliidil olevad esemed või potis olnud toit.

„Kahjuks on mõnikord hoone põleng erakordselt intensiivne ja sellisel juhul jääb täpne kahju tekkepõhjus tuvastamata,“ tõdeb kindlustaja.

Lisaks elupaiga taastamise maksumusele tuleb tulekahjude puhul arvestada ka hävinud koduse varaga, mis suuremate põlengute puhul jääb 20 000 – 50 000 euro vahemikku. Selle aasta kõige suurem hoone taastamise kulu koos hävinud koduse varaga jääb Seesamis 400 000 euro juurde.

„Tuleohutuse aitavad tagada väga lihtsad tegevused: vältida tuleks süttivatesse anumatesse tuha paigutamist, suvilates, kus pidavalt ei elata, võiks vooluvõrgust eemaldada kõik seadmed, pimedamal ajal on palju pahandust küünaldest, mida ei tohiks kunagi valveta ega väikese lapsega ühte ruumi jätta. Kindlasti tasub hoida silm peal ka eakatel sugulastel, kelle ohutaju võib olla vähenenud,“ õpetas Kobi.

Samuti soovitab kindlustaja grillimisel arvestada ilmastikuga ja tuulise ilmaga hoone lähedal mitte grillida. Tihti kiputakse unustama, et terrassil ei ole lubatud kasutada grillsöe või küttepuudega köetavat grilli ning need peaksid olema hoonetest vastavalt kahe või viie meetri kaugusel. Lõket ei tohiks mingil juhul teha lähemal kui kaheksa meetri kaugusel majast, enam kui meetrise diameetriga lõkke puhul on nõutud distants tervelt 15 meetrit.

„Kasutatud söed, isegi kui need tunduvad kustunud, on mõistlik paigutada süttimise ohu vältimiseks puukuurist ja -riidast ning muudest põlevatest materjalidest kaugemale,“ lisas Kobi.


Lisainfo:
Liljan Männiste
Turundusjuht
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal

 

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 03.08.2023