Tarbijahinnaindeks tõusis 9,2 protsenti
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2 protsenti, kusjuures suurimateks mõjutajateks olid toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.
Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid statistikaameti tiimijuht Viktoria Trasanovi sõnul 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnatõusud, mis kokku andsid kogutõusust ligi kaks viiendikku. „Toidukaupadest kallinesid enim suhkur 42,2 protsendiga, kakao 29,9 protsendiga, oliivõli 26,6 protsendiga ja kastmed 25,6 protsendiga. Bensiin oli 7,4 protsenti ja diislikütus 10,7 protsenti odavam,“ lausus Trasanov.
Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid 15,8 protsenti, alkohoolsed joogid ja tubakas 7 protsenti, riietus ja jalatsid 10,3 protsenti, eluase 8,5 protsenti, majapidamine 10,6 protsenti,
tervishoid 9,8 protsenti, transport odavnes 0,9 protsenti, side kallines 3,1 protsenti, vaba aeg
10,9 protsenti, haridus ja lasteasutused 8,3 protsenti, söömine väljaspool kodu ja majutus
10 protsenti ning mitmesugused kaubad ja teenused 11,2 protsenti,
Tarbijahinnaindeks langes 2023. aasta detsembris võrreldes 2023. novembriga 0,1 protsenti ja tõusis 2022. aasta detsembriga võrreldes 4 protsenti. Kaubad kallinesid 2,5 protsenti ning teenused 6,7 protsenti.
Trasanovi sõnul mõjutasid detsembris tarbijahinnaindeksit 2022. aasta detsembriga võrreldes enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust üle viiendiku. Toidukaupadest enim ehk 56,8 protsenti on kallinenud oliivõli. Kakao on kallinenud 25,1, konservpiim 18,6 ja kondiitritooted 17,8 protsenti. Bensiin oli 6,4 protsenti ja diislikütus 12,3 protsenti odavam.
Novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim gaasi 24-protsendiline kallinemine ühelt poolt ja mootorikütuse 4,1-protsendiline odavnemine teiselt poolt.
Allikas BNS
Põltsamaa Valla Sõnumid 11.01.2024
