Aasta tegijad 2026
Aasta loom on siil
Eesti Terioloogia Selts kuulutas koostöös partneritega 2026. aasta loomaks siili – täpsemalt siilid, sest Eestis elab kaks liiki siile.
Pealiskaudsel vaatlusel on meie kaks siililiiki, harilik siil (Erinaceus europaeus) ja kaelussiil (E. Roumanicus), väga sarnased. Neid hakati geneetiliste uuringute ja liikide erinevate väliste tunnuste põhjal kaheks eraldi liigiks pidama alles sajandivahetuse paiku.
Kui aga lähemalt vaadelda nende loomade näopiirkonda, siis kaelussiili nägu on ühtlaselt hall ning nagu nimigi ütleb, on tal justkui hele kaelus, mille moodustavad muust karvastikust heledamad kael ja rindmik. Hariliku siili tunneb ära heledama näo ja koonust silmadeni ulatuva tumeda vöödi järgi.
Aasta looma valitakse Eestis 14. korda ning selle eesmärk on suurendada teadmisi ja teadlikkust meie looduse mitmekesisusest. Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehelt Looduskalendris, Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki lehelt ning Keskkonnaagentuuri loodusveebi harrastusteaduse projektide lehelt.
Allikas: Eesti Terioloogia Selts
Aasta lind
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja (Apus apus), kes veedab suure osa oma elust õhus – putukaid püüdes, paaritudes ja magades. Tema tillukesed jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja pesaõõnsuses askelda, mune haududa ja poegi toita.
Eestis elav piiritaja on laia levikuga ja kõige arvukam piiritajaline maailmas. Pesitsemas kohtab teda Portugalist Ohhoota mereni, Skandinaaviast Indiani. Talve veedab piiritaja Aafrikas ekvaatorist lõunas. Eestis pesitseb piiritajaid 50 000–100 000 paari.
Piiritaja (ja ka pääsuke) on evolutsiooni jooksul arenenud voolujooneliseks osavaks lendajaks ja õhus toitujaks – üheksa kuni kümme kuud järjest ta jalad pinda ei puuduta, noorlinnud võivad maandumata õhus viibida koguni paar aastat. Nad magavad öösiti kuni kolme kilomeetri kõrgusel, lastes end tuulel kanda ja lülitades unerežiimile kord ühe, siis teise ajupoolkera.
Pesitsuse ajal võib piiritaja läbida päevas üle 800 km. Kui ilm on kehv, lendavad nad madalal, sest siis on ka putukad maapinnale lähemal; ilusa ilmaga tõusevad kõrgemale. Pesast või ööbimiskohast võivad nad toitumas käia kümnete kilomeetrite kaugusel. Poegadest naasevad kodukolooniasse pesitsema vähesed (1%), kuid kui juba pesitsema asutakse, ollakse paigale truu elu lõpuni.
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing
Aasta kala on lest
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis Kalastaja kodulehel korraldatud rahvahääletuse tulemusena valiti 2026. aasta kalaks lest.
Kalastaja vastutav väljaandja Rain Väät teatas, et lest sai tänavuse aasta kalaks võrdlemisi napi edumaaga, tema poolt oli 35,4 protsenti hääletanutest ning teiseks tuli latikas – 32,4 protsenti hääletanutest. Vähem hääli said kolmandaks jäänud vimb (17,8) ja neljanda koha saanud meritint (14,3).
Läänemeres elab kaks äravahetamiseni sarnast lestaliiki: läänemere lest (Platichthys solemdali) ja euroopa lest (Platichthys flesus). Lestaasurkondade seisund Läänemeres on kehv, saagid on tagasihoidlikud.
Lestavaru vähenemisel on mitmeid põhjuseid. «Lestavaru ei majandata analüütiliselt, looduslik kisklussurve lestale on suurenenud – nii hallhülge kui ka kormorani asurkond on tublisti kasvanud – ning Läänemeres on laienenud hapnikuta põhjaalad,» ütles Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor, Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli nooremteadur Lauri Saks.
Allikas: Ajakiri Kalastaja
Põltsamaa Valla Sõnumid 22.01.2026
