Ajalooseltsi ettekandeõhtul tutvustati keisri hullu tegelikku matmispaika
Mullu Adavere mõisa kalmistu talguid ette valmistades sattus mulle arhiivis kätte põnev säilik. Sealt selgus, et mõisa omanikud Stackelbergid olid usaldanud oma perekonnakalmistu hooldamise kohaliku talumehe hooleks. Lepingule oli lisatud ka kalmistu plaan. Kes Adavere kalmistul käinud, teab, et seal on säilinud vaid mõned hävinud ja nimetud hauatähised. Tänu arhiivist leitud plaanile sai matusepaik oluliselt selgemaks.
RAIVO SUNI
Põltsamaa Ajalooselts
Teine kurva saatusega kalmistu meie vallas asub Kundrussaarel. Umbes 90 aastat tagasi külastas seda paika kohalik põllumees ja mitme ajalehe kirjasaatja August Melso, kes kirjutas pseudonüümi K. Kustus all Sakalasse loo Võisiku mõisa rahula nukrast seisust. „Kalmistu on iseendast väga vana – hauamärkide järele Põhjasõja aega küündiv,“ märkis ta. „Kuid ligi kahekümnel korralikul kalmul on purustatud ära hauaplaadid. Kallid marmorristid on taotud nii peenikesteks tükkideks, et isegi võimatuks osutub neilt lugeda päälkirju.“