Blog

Autotööstuse trendid 2021. aastal

 

Autotootjast mobiilsuse ja integreeritud lahenduste pakkujaks

Amserv Auto juhatuse liikme Margus Nõmmiku sõnul on autotootjate jaoks sel aastal number üks trend ja väljakutse sõiduauto omamise ja kasutamise uus mõtestamine ning erinevate teenuste arendamine. Kaks olulist ja mitut tähendust sisaldavat märksõna on „ühilduvus” ja „mobiilsus”. “Võib öelda, et tulevikuautost saab kodu ja töökoha vahel kolmas koht, mis ühendab mõlema omadused. Ühelt poolt räägitakse turvalisest sõidukogemusest ja autode ning liikluskorralduse taristu vahelisest sidest, teisalt autode ühendusest välismaailma ja erinevate digitaalsete platvormide ja lahendustega.

“Hoopis põnevamad ja käegakatsutavad arendused toimuvad infovahetuse ja mobiilsuse valdkonnas. Näiteks on mitmed autotootjad, sealhulgas Toyota, välja töötamas või kohe-kohe turule toomas mobiiliäppe ja -rakendusi, mis kaardistavad auto elutsükli selle algusest lõpuni. Auto omanik saab kohe alguses jälgida sõiduki jõudmist tehasest esindusse. Edaspidi hakkab kasutaja saama meeldetuletusi hoolduste ning rehvivahetuste kohta ja muud autot puudutavat informatsiooni.” Nõmmik lisab, et kasutaja ja auto omaniku jaoks seisneb taoliste äppide mugavus võimaluses hoida kogu suhtlus ühes kohas. “Näiteks broneerida hoolduse aegu ja suhelda järelteenindusega, valida autole kindlustuspakkumine. Kõikidest tegevustest jääb rakendusse märge ja meeldetuletus.”


Auto omanikust selle kasutajaks
Eelmise aasta seisuga oli maailmas 1,3 miljardit autot ning Nõmmiku sõnul on terve autotööstus tänaseks olukorras, kus turg on saavutanud maksimumi lähedase tootlikkuse ja autotootjad peavad üle vaatama oma senised ärimudelid. “Juba mõnda aega on autotootjad püüdnud lahti muukida nooremate generatsioonide elustiili ja ostuotsuste tegemise loogikat, et mõista, kas ja kuidas sõiduauto nende ellu sobitub. Keeruliseks muudab selle fakt, et paljud Euroopa noored teevad küll sõiduauto juhiloa, kuid eelistavad autot mitte soetada.”


“Kui varasemalt oli oluline autot omada, siis tänaseks on see vajadus asendunud sooviga kasutada autot, kui see vajadus peaks tekkima. Ka linnaliikluse trendid on eeskätt  sõidujagamisplatvormide tõttu muutunud. Noored kasutavad kombineeritud transporti ning valivad erinevaid viise punktist A punkti B liikumiseks.”

Nõmmik lisab, et autotootjad ei saa täna mööda vaadata ka noorte keskkonnateadlikkusest, mis paljuski juhib nende tarbimisvalikuid ja ostuotsuseid. Ta rõhutab, et see kindlasti ei tähenda, et autosid tulevikus ei taheta, kuid autotootjad peavad välja nuputama viise, kuidas oma toodete ja teenustega vastata uue tarbija ootustele.

“Paljude jaoks võib tunduda, et nii kalli toote, nagu seda on sõiduauto, valimine ja soetamine veebis ei tundu mõistlik, kuna puudub võimalus tutvuda auto sõiduomadustega, aga ometigi on see üks arengusuund, millega traditsiooniline autotööstus peab kohanema.”

Ka Eestis on esimesi samme sellel suunal märgata, kuid üldiselt ollakse veel lapsekingades ja kohalikul tarbijal läheb veel ilmselt aega, et tekiks julgus veebikaubamajast sõiduauto soetada.



Hübriidid tulid, et jääda
Ilmselt pole ühegi autoentusiasti jaoks uudis, et nii nagu Euroopas on ka Eestis alternatiivsed mootorid üha rohkem populaarsust kogumas. Nõmmik toob võrdlusena välja, et kui 2019 oli elektri- ja hübriidautode osakaal veel ca 7% kogu automüügist, siis aastal 2020 oli see juba üle 10%. 

“Hübriid on väga hea linnaauto, millega saab vajadust mööda ka pikemaid sõite ette võtta. Hübriidtehnoloogia areneb kiiresti,  tehnoloogiad säästavad kütust juba ka maanteel sõites, neljanda põlvkonna hübriidid on võimelised sõitma elektri jõul kiirusel kuni 125 km tunnis.”



Amserv Grupp