Blog

Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Muinsuskaitseameti koostöös on valminud 20. sajandi monumentaal-dekoratiivkunsti inventeerimisprojekti aruanne, mis koondab ülevaadet riikliku kaitse alt väljajäävatest monumentaal-dekoratiivkunsti teostest.

„Inventeerimise vajadus tulenes asjaolust, et seni puudus terviklik üle-eestiline ülevaade sellest, kui palju niisuguseid teoseid Eestis leidub ning kui suur osa neist on tänaseks säilinud. Valminud aruanne annab esmakordselt võimaluse hinnata selle pärandiliigi tegelikku ulatust ning loob aluse edasisteks uuringuteks, dokumenteerimisteks ja võimalike kaitsevajaduste hindamiseks,“ selgitas Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik Jüri-Martin Lepp.

Inventeerimistöö viidi läbi Eesti Kunstiakadeemia õppeaine „Monumentaaljaht“ raames, milles osales ligikaudu 40 tudengit Eesti Kunstiakadeemiast ja Tallinna Ülikoolist. Projekti käigus inventeeriti monumentaal-dekoratiivkunsti teoseid 13 maakonnas. Kaardistusest jäid välja suured keskused nagu Tallinn ja Tartu, mis vajavad eraldi fookust, ning maakondadest Hiiumaa ja Ida-Virumaa.

Projekti käigus inventeeriti monumentaal-dekoratiivkunsti kolmeteistkümnes maakonnas ning tudengid suutsid tuvastada veidi alla kahesaja teose. Eriti rohkelt leidus monumentaalkunsti Harju, Lääne-Viru ja Järva maakondades. Viljandi maakonna eripärana joonistus rikkalikult välja metallikunst

Monumentaal-dekoratiivkunst on nõukogude perioodil viljeletud kunstiliik, mille hulka kuuluvad suuremõõtmelised ja väga eriilmelised ning väga erinevatest materjalidest kunstiteosed avalikes hoonetes ja linnaruumis. Kuigi nende tellimise algne eesmärk oli sageli ideoloogiline, suutsid kunstnikud paljudel juhtudel poliitilistest ettekirjutustest ja tsensuurist kõrvale põigelda. Tulemuseks olid omanäolised modernistlikud dekoratiivteosed.

Valminud inventuur aitab pöörata tähelepanu olulisele, kuid seni märkamata jäänud kunstipärandile. Paljud monumentaal-dekoratiivkunsti teosed paiknevad hoonetes, mida ehitatakse ümber või lammutatakse, mistõttu on monumentaal-dekoratiivkunsti dokumenteerimine ja väärtustamine oluline samm kunstiajaloolise teadmise säilitamisel.

Jõgeva maakonda kaardistasid järgmised üliõpilased: Alyona Kalaud (Tallinna Ülikool), Ellen Emilie Laaksonen (Eesti Kunstiakadeemia) ja Kaarel Karell (Tallinna Ülikool). Kuna Jõgevamaal leidus võrdlemisi vähe teoseid, suunati sealne uurimisgrupp praktika teisel päeval edasi Järvamaale. Jõgeva maakonnast leiti kokku kuus monumentaalkunsti teost, millest üks on tänaseks hävinenud ning üks teos on hilisema renoveerimise käigus kas hävinenud või uue viimistluse all. Leitud teoste hulgas on kaks seinamaalingut (millest üks on sgrafiito), kaks painutatud metallist pannood, üks puitkiudplaat-alusel maal ning üks keraamilistest plaatidest mosaiik. Paljude teoste autor ning valmimisaasta on teadmata, kuid inventeeritud teoste hulgas on Nikolai Kormašovi “Põltsamaa” (1965) ning Naima Uustalu mosaiik (1978).

 

Muinsuskaitseameti kommunikatsiooniosakond

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 05.11.2026