Karl August Hermanni sünnist möödus 175 aastat
23. septembril 1851. aastal sündis Võhmanõmme külas Põltsamaa kihelkonnas Karl August Hermann. Temast sai Eesti ärkamisaja suurkuju, olles eesti helilooja, keeleteadlane, kirjanik, kirjastaja, ajakirjanik ja entsüklopedist. Ta oli oluline rahvusliku liikumise tegelane, kes andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning komponeeris mitusada muusikateost. Et sel päeval, 23. septembril möödus 175 aastat tema sünnist, koguneti sama päeva õhtul Põltsamaa linna parki tema monumendi juurde, et väärikale mehele ja tema tööle austust avaldada.
RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee
„Karl August Hermanni sooviks oli ka, et eesti keel saaks võrdseks saksa keelega ja eesti rahvas areneks vaimselt. Ta uskus kindlalt eesti rahva tulevikku ja et ta suudab selle heaks palju korda saata,“ sõnas Rutt Tänav. Hermanni juubeliaasta annab põhjust vaadata uue pilguga inimesele, kelle tegevus ulatus palju kaugemale ühest ametist või valdkonnast. Hermann oli helilooja, muusikateadlane, keeleteadlane, ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja, õpetaja ja seltsitegelane, kelle tegevust ühendas üks suur eesmärk – kujundada eesti keel ja eestikeelne kultuur võimeliseks kandma terviklikku ühiskonda.
TELLI ja ole kursis Põltsamaa piirkonna uudistega, nii toetad ajalehe ilmumist.
Logi sisse Telli digileht
