Blog

2023. aastal registreeriti 3186 perevägivallakuritegu, mida on 2% vähem kui aasta varem. Suurima osa neist kuritegudest moodustas paarisuhtevägivald.

 

ANDRI KÜÜTS
avalike suhete nõunik
Justiitsministeerium

 

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul paistab statistikast, et lähisuhtevägivalda registreeritakse enim Eesti äärealadel. „Registreeritud kuritegude poolest paistavad ennekõike silma Ida-Viru, Valga, Põlva ja Lääne maakond. Need on piirkonnad, kus on ka üldine sotsiaalmajanduslik toimetulek pisut keerulisem kui mujal. Lähisuhtevägivald ongi mitmetahuline probleem, mille juured on paljuski sotsiaalsed ja kultuurilised, ent seda mõjutavad ka töötus, sotsiaalse toe puudus ja muu,“ ütles justiitsminister.

Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald inimeste vahel, kes on praegu või olnud varem üksteisega lähisuhtes. Need võivad olla praegused või endised abikaasad, elukaaslased, pereliikmed, sugulased, hõimlased või muus lähedases suhtes olevad inimesed hoolimata sellest, kas toimepanija elab praegu või elas varem ohvriga samades ruumides.

Möödunud aastal registreeritud juhtumites oli tüüpiline perevägivalla toimepanija meessoost. Noorim perevägivalla toimepanija oli 13-aastane poiss, vanim aga 91-aastane mees. Valdav osa perevägivallajuhtumitest pandi toime naiste ja tüdrukute vastu.

Alaealistega seotud perevägivalla juhtumites olid 59% ohvritest tüdrukud ja 41% poisid. Lapsevanema toimepandud perevägivallakuritegudes olid toimepanijatest 67% (kasu)isad ja 33% (kasu)emad, ohvritest 43% olid poisid ja 57% tüdrukud.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi põhiteenuse juhi Lenne Indovi sõnul ei ole amet ohvriabisse pöördumiste arvus märkimisväärset langust täheldanud. „2023. aastal oli ohvriabi töötajatel 2724 uut juhtumit (2022. aastal 2735), millega oli seotud 3496 inimest, sh 571 last. Valdav enamik ehk 73% pöördujatest olid naissoost,“ tõdes Lenne Indov. Ta lisas, et lähisuhtevägivallaga võitlemisel on oluline märkamine, sekkumine ja julgus otsida abi.

Kust saavad lähisuhtevägivalla ohvrid abi?

• Politseile saab avalduse esitada internetis. Kui sinu elu on ohus, helista kohe 112.
• Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub kriisinõustamist ööpäevaringselt. Välismaalt helista +372 614 7393. Ohvriabi veebilehelt palunabi.ee saab nõu muu hulgas tekstivestluses.
• Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 saab emotsionaalset tuge iga päev vahemikus kella 10st 24ni. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kella 16st 24ni.
• Sotsiaalkindlustusameti lasteabi 116 111 pakub laste ja perede toetamiseks ööpäevaringset tasuta nõustamist telefoni ja interneti teel. Pöördujatele antakse nõu ja teavet ning neid juhendatakse ja aidatakse abivajava ja hädaohus lapsega juhtumites. Lasteabi veebilehel lasteabi.ee saab nõu muu hulgas tekstivestluses.
• Ohvri teekond selgitab, mis saab siis, kui annad kuriteost politseile teada. See tutvustab abi saamise võimalusi ka juhuks, kui sa ei soovi kohe avaldust esitada. Enesehindamise küsimustik aitab vastajal selgitada välja tema vajadusi ja annab vastuste põhjal individuaalset nõu koos asjakohaste juhistega.
• Abi on olemas ka vägivalla toimepanijale. Vägivallast loobumise tugiliini 660 6077 nõustajad toetavad, pakuvad turvalist ja hinnanguvaba ärakuulamist ning õpetavad oskusi vägivaldse käitumise ennetamiseks.
• Vajadusel pöördu naiste tugikeskuste poole, kontaktid leiad Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 11.04.2024