Lõõtsa eriline kõla puudutab erinevas vanuses inimesi
Hea on, kui on kuulajaid, ja hea, kui on, mida kuulata. Nii võib Pajusi lõõtsapäeva kokku võtta küll, sest erinevate lõõtsamängijate külaskäik toob alati ka pargi rahvast täis. Et 29. augustil täitub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo sünnist 150 aastat, oli mõisahoones võimalik lugeda ja vaadata lugusid August Teppost, tema lugudest ja pillidest ning võistumängimise ajaloost.
RAIMO METSAMÄRT
raimo@pvs.ee
„August Teppo pillid kiidavad osavates kätes oma loojat, külvavad rõõmu ja ilumeelt külapidudel ja pulmas, helisevad võidu ööbikutega sumedatel õhtutundidel koduõuedes, hõiskavad raadios ja suurtel rahvamuusikakontsertidel. Need on head lapsepõlve suurte elamuste pillid, milles heliseb osake suure meistri hingest, koduküla viljaväljade kirglikust kasvurõõmust ja kodusalude iginoorest kohinast.“ Nii kirjutas Elmo Ploom 1974. aasta Töörahva Elu numbris .