Lõõtsamäng on lõõgastav
Seda on kindlasti kogenud paljud inimesed – nii mängijad kui kuulajad. On ju näiteks igasuvistele Pajusi lõõtsapäevadele alati rõõmustavalt palju huvilisi kogunenud. Nüüd aga on Eesti lõõtspillimängijad plaanimas maailmas ainulaadset n-ö tempu – anda välja Eesti lõõtspillimängijate entsüklopeedia. Lõõtspillimängija rõõmudest räägib Marje Mäekalle.
RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee
„ Eesti lõõtspillimängijad osalevad projektis, mis päädib esmalt soovikontserdiga, edaspidi on plaan koondada kõik lõõtsamängijad kokku, et anda välja ainulaadne Eesti lõõtspillimängijate entsüklopeedia,“ sõnab Marje Mäekalle. Idee autoriks on tunnustatud lõõtsameister Heino Tartes.
Teadupärast on Eestis väga mitmeid erilisi temaatilisi pealinnu, lõõtsapealinna tiitlit kannab Põlva. Eesti lõõtsapealinna tähtsündmuseks on rahvusvaheline lõõtspillipidu „Harmoonika”, mida peetakse Intsikurmus juulikuus. „Ma alustasin küll Viljandis, aga nüüd käin ka Põlva lõõtsaklubis mängimas,“ sõnab Marje Mäekalle.
Rariteetne lõõts
„Esimese lõõtsa ostis mulle ema, olin siis 12-aastane,“ meenutab Marje. Lapsepõlves n-ö ära kääksutatud libliklõõts jäi siis aga oma uut elu ootama ehk jäi seisma tervelt pooleks sajandiks.
Venemaal valmistatud pill, mille vanus oli peaaegu 100 aastat, ärkas aga pillimeister Priidu Korbergi meistrikätes taas ellu ja toob nüüd mängijale jälle rõõmu.
„Ainukene, mis terveks oli jäänud, oli lõõtsaosa, eks parandamine läks ka peaaegu niisama kalliks kui uue ostmine,“ muigab Marje, kelle sõnul on tal praegu väga hea meel, et lõõts ikka kehvast seisust hoolimata alles oli jäänud.
„Noorte seas on õnneks ka lõõtsamäng moodi läinud,“ tunneb Marje Mäekalle rõõmu. Veel rohkem teeb talle heameelt asjaolu, et lõõtsa mängivad koos erinevate põlvkondade esindajad – sellest saadav emotsioon on tõesti väärt elamuseks.
Põltsamaa Valla Sõnumid 26.11.2020
