Mardilaat toimub teises võtmes
Praeguses ebakindlas olukorras ei ole üldse kindel, kas hoolega planeeritud üritustest asja saada võib. Seepärast on ka lossihoovis toimuv traditsiooniline mardilaat teise näoga. Milline see olema saab, sellest räägib täpsemalt Katre Arula.
RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee
„Kas teha laata või mitte?“ see küsimus on tõesti kogu aeg olnud. “Kuna suur käsitöölaat jäi ära, aga laat toimub virtuaalselt, pakkus Käsitööliit võimalust teha laadad väikeses formaadis, n-ö rakukeste tasandil Eesti erinevais paigus,“ sõnab Katre Arula.
Tema sõnul tekkis esmalt mõte ikka lossi erinevaid ruume kasutada. Ehkki suurde saali seekord ei saa, on see-eest võimalus breikarite endise peakorteri ruume kasutada. Põhimõte „kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab“ töötaski suurepäraselt. Justkui tellimise peale oli lossirahvas hakanud hiljuti seda hoone osa kutsuma Meistrite majaks, mis on ka tegelikkuses täiesti õige – on ju hoones oma ala meistreid päris mitu.
Kaks valdkonda
Mardilaadal väga palju kauplejaid ei ole, siia tullakse kutsete alusel – disainimüüjad asuvad hoones, toidumüüjad aga väljas. See-eest on Põltsamaale tulemas väga tuntud käsitöötegijaid.
„Näiteks on pakutava hulgas nii etnokudumeid kui portselanile maalitut, kohal on üsna mitu Eesti Käsitöö märgi kavaleri. Mardilaadal on toidul alati väga oluline osa olnud. Et head maitsed leiaksid ka seekord tee lossihoovi, selle eest seisab hea Triin Kuus,“ sõnab Katre Arula.
Mardilaatadel toimuvat erinevates Eesti paikades (näiteks Harjumaal, Tõstamaal ja Haapsalus) saab vaadata ka live-ülekandes. Laada üheks lahutamatuks osaks on alati olnud ka erinevad töötoad, nii on see nüüdki. „Traditsiooniline laadavaiba kudumine ja koostöös Perepesaga nukkude valmistamine on mõneks näiteks. Kui juba lossihoovi tullakse, saab lisaks vaadata näitust kunstigaleriis ja Anne Üti värkstoas,“ tutvustab Katre Arula.
Põltsamaa Valla Sõnumid 05.11.2020
