Meie, kogu Eesti pidu ehk miks suur rõõm pisarad palgele toob
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ on lõppenud ja tuli kustunud. Sajad tunnid harjutamist, esinemised, laulud ja tantsusammud on tehtud. Vägevad emotsioonid, mida oli tõesti palju, ootavad nüüd settimist, et mõne aja möödudes jätta meisse meenutuse raja, mida terve elu mäletada.
RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee
Eesti keeles on tegelikult üsna palju neid sõnu, mis peaks edasi andma emotsioone, tundeid, üleelamisi. Millised neist sobiksid kirjeldama lõppenud laulu- ja tantsupidu? Näiteks pidulik, hingemattev, erakordne, muljetavaldav, tujutõstev, ülev, sõnulseletamatu, südamlik. Ei, sõnad justkui ei suudaks kõike vajalikul määral edasi anda. Isegi kui lisada kõikidele sõnadele ette „väga“, võib ikkagi midagi puudu jääda. Kasutada võib ju ka väljendeid suur suguvõsa kokkutulek, kogu eesti rahva pidu, osa eestluseks olemisest, rõõm hapras maailmas, vabaduse igavene võnge, mitte pidu, vaid püha – sulg jääb aga alati kogu mulje kirjeldamiseks hapraks. Teisisõnu ongi kohapeal olemine ilmselt see võluvõti, mis kogu hingematva elamuse mällu kinnistas.