Salongiõhtu külaliseks oli Heli Künnapas
Põltsamaa raamatukogu salongiõhtu külaliseks oli kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Põhjust siia kanti küllatulemiseks oli veel, sest päeval käis ta juttu vestmas Pisisaares.
RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee
„Need kohtumised annavad mulle tegelikult väga palju energiat, olgugi et Põltsamaa on mul kahe päeva jooksul seitsmes koht, mida külastada – vahva on tulla uude kohta ja kohtuda inimestega, keda varem pole näinud,“ sõnab kirjanik. Tema sõnul võib ta küll näha raamatute müüginumbreid, aga ei omaks ilma taoliste kohtumisteta ettekujutust, millised siis reaalsed lugejad ikkagi on. „Tänaseks on mul 20+ raamatut ilmunud – kirjutatud on neid tegelikult rohkem ja mõtteis on materjali veelgi enam,“ räägib Heli.
Kui ta mõned aastad tagasi koos Kati Murutariga Eesti erinevaid paiku väisas, tekitas temas imestust, et Kati ei tea täpselt, kui palju tal raamatuid ilmunud on. Praeguseks on ta ka ise samas seisus. „Mingil ajal ei oma see enam tähtsust,“ sõnab Heli ja kraamib laual olevate raamatute seast lagedale viimase teose, mis kannab nime „Mälestusteta suvi I“ „See on minu lemmikraamat, mille ma kirjutasin kahe aasta jooksul – siin on nii tundeid kui mitmeid erinevaid teemasid.“ Raamat räägib 17-aastasest linnaneiust, kes on keskkonnakaitsja, aga satub maale vanaema juurde ehk n-ö päris looduse keskele, samuti tuleb juttu perevägivallast.
„Ma ei kirjelda neid stseene, eesmärgiks ei olegi lahendusi pakkuda, aga võib-olla lükkab see raamat mõned inimesed lahendusele lähemale,“ loodab Heli Künnapas. Paistab, et teema on lugejaid kõnetanud, sest mõne kuuga on esimene tiraaž jõudsalt kahanemise märke näidanud. Kes teeb, see jõuab Õppimisse ja tarkuse omandamisse on Heli kõvasti panustanud. Gümnaasiumist hõbemedal, muusikakoolist akordioni, klaveri, viiuli ja kitarri eriala, kõrgharidus sisekaitseakadeemiast, õppimine usuteaduse instituudis, kutsetunnistus karusloomakasvatuse alalt … „Kõik see andis mulle rohkelt materjali ja teemasid, mida oma raamatutes kasutada,“ leiab Heli.
Olgugi et ilmavalgust on näinud juba paarkümmend raamatut, tabab Heli end ikka mõttelt: „Olen see ikka mina või?“ Kolmanda raamatu lõppedes tõdes ta, et ju on raamatu kirjutamine ikkagi midagi, mida päris igaüks tegema ei soostu …„Mul on viis last, mu esimene raamat ilmus teise lapse sündimisega samal ajal ja edaspidi ilmusidki nad korraga, ei tea, kui kaugele ma oleksin nii õudnud,“ hakkab Heli naerma.
Ideid, mõtteid ja huvitavaid teemasid Heli Künnapasel jagub, sestap võib tema sulest edaspidigi oodata raamatuid, mis sobivad nii noortele kui täiskasvanutele.
Põltsamaa Valla Sõnumid 29.10.2020
