Blog

 

Selleaastasele disainerite moefestivalile Estonian Fashion Festival laekus kokku 54 avaldust üle Baltikumi. Estonian Fashion Festivali alla kuuluvast kolmest moeetendusest oli tänavu kandideerijate seas kõige populaarsem „OmaMood”, mis nüüd omanimelise Meistrite Kooli programmiga koolitab Eesti käsitööpärandit edendavaid disainereid.

 

RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee

 

Estonian Fashion Festival 2021 moeetendustele pääsenud disainerite loomingut on võimalik näha 9.-11. juunil otseülekande vahendusel. Kaks kuud avatud olnud rahvusvahelisele moetudengitele ja alustavatele vabakutselistele moedisaineritele suunatud konkursile kandideerisid ka juba tuntud nimed, nagu Hannes Rüütel, Vilve Unt, Katre Arula, Liis Tiisvelt ja paljud teised. Moedisainerite ühisjooneks võib pidada keskkonnasõbralike ja orgaaniliste materjalide ning kangajääkide kasutamist oma loomingus.

Konkursile „OmaMood” laekunud 25 kollektsioonist seitsme väljavalimine oli žürii jaoks paras pähkel. Konkursile eelnenud Viljandi Kultuuriakadeemia poolt korraldatud täiendkoolitus tähendas seda, et tase oli varasemat hoopis ühtlasem.

„Mina kandideerisin „OmaMoe” konkursile seepärast, et see kajastab eelkõige rahvuslikkust ja jätkusuutlikkust,“ sõnab Katre Arula, kes osaleb festivalil juba kolmandat korda. Nii on näiteks laua peal ootevalmis 10 paari teksaseid, millest peaks valmima hoopis triibuline seelik, tagi ja jope. „Kokku peaks valmima 10 tööd – ideid on muidugi palju enam.“ Katre looming ei saa alguse aga üldse mitte paberile joonistades. „Esialgu on mul kuhi kangaid ja ma vaatan lihtsalt peegli ees, mis omavahel sobivad. Paberile panek oli nüüd minu jaoks teistmoodi – uus ja huvitav.“

 

 

Elu veebis

Moe-show võib vaatajates tekitada mitmesuguseid tundeid ja reaktsioone – õudusest kuni homeerilise naeruni. On ju kollektsioone (ja mitte vähe), kus vaesed mannekeenid ei saa neis ei istuda ega astuda, rääkimata sellest, et oleks võimalik tänavale minna. Katre Arula tööd on aga seevastu praktilised ja teevad kandjale igas olukorras rõõmu. „Mõtlen enamasti sellele, et riided oleksid praktilised ja et inimestel oleks neist kasu – on ju mulgi nagu paljudel teistel kapis riideid, mis on kunagi ostetud, aga mida enam ei kanta.“

Praegust olukorda arvestades, kus vahetut suhtlust on vähe, on kõik, kellel see on võimalik, kolinud veebi. „Olen tõesti veebi üle kolinud, on ju koroonaajal ka kõik koolitusedki veebipõhised. Ma koolitan ennast selleks, et teada, mida tahta,“ sõnab Katre. Tema sõnul on aasta jagunenud kaheks: esimene pool on tegemise aeg, teine aga müümise periood. Mõistagi on just müümine praegu raske, sest ehkki pooled müügikohad asuvad Tallinnas, on need praegu suletud. „Öeldakse ju, et ära pane kõiki mune ühte korvi ehk tuleb leida muid võimalusi,“ ei kaota Katre lootust. Õnneks ei ole riietus ka mitte toit, mis võib riknema minna. „Kiirmoega ei jõuaks ja ei peakski kaasa minema – pigem võiks inimesed isikupärased välja näha ja kestvaid ja kvaliteetseid asju kanda.“

 

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 08.04.2021