Blog

Väärt tunnustus teenekale treenerile

Eesti Maadlusliit omistas Põltsamaa SK Nipi treenerile Arved Külanurmele EKRi 7. taseme maadlustreeneri kutse. Eesti maadlustreeneritest on meistertreeneri kutsetase omistatud kuuele treenerile ja ainult kolmel neist on sama tase tähtajatu. Nüüdsest kuulub nende hulka ka meie teenekas maadlustreener.

 

RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee

 

Sportlaste tee tippu ei ole kerge: see tähendab lõputuid treeninguid, eneseületusi, tagasilööke ning mitte igaüks ei saa tiitlivõistlustel kümmelda pjedestaalil prožektorite kiirtevihus. Võib-olla me ei mõtle sellel üleval hetkel, milline roll oli selles treeneri(te)l või kuidas sportlane just selle spordiala enda jaoks avastas. Ometi on just treener see, kes märkab tillukeses sportlasehakatises eeldusi, julgustab, süstib eneseusku, kui vaja, trööstib, kui vaja, siis noomib, aga vormib kokkuvõttes temast tegija.

See on pikk protsess, see nõuab otsatut kannatust ja pühendumist – just sellisest koostööst meistrid sünnivadki … Tippsportlaseks saavad vähesed, aga ülejäänud inimesed on selle töö käigus muutunud paremaks: neis on töö- ja liikumisharjumust, nad oskavad oma aega planeerida, hoolivad oma tervisest ega vannu alla raskustele. Teisisõnu annavad treenerid kõigile neile ellu kaasa inimeseks olemise varustuse, mida kusagilt spordipoest osta ei saa … Just selline treener on ka Arved Külanurm, kes alustas oma treeneritööd aastal 1968 ning kes on selle aja jooksul jaganud tarkusi ja oskusi tervele müriaadile maadlushuvilistele.

 

Pool sajandit treeneriametis
„30 aastat on läinud nii, et pidin ikka ise ka trenni kaasa tegema,“ sõnab Arved praegu ning kes veel 50-aastasena ise matil rassis. Kas õpilaste saavutused või enda tulemused – mis rohkem rõõmu teinud on?

„No eks mul olid ikka alguses ägedad plaanid, sest mul olid aluseks Vene olümpiakoondise kehalise katsete normid. Jälgisin – kui kaugel ma neist olen,“  muigab teenekas treener praegu.

„Ma ei leidnud endale treenerit – mul ei ole treenerit kunagi olnud,“ lisab Arved juurde. Kui veel siia juurde lisada justkui de ja vutunne ehk sama seis, mille käes on ka Aimar Andruse olnud – puuduvad väärilised vastased, siis ilmselt seepärast jäidki surematud saavutused maadlusmatil olemata…

Kreeka-Rooma maadluses jõudis ta sellegipoolest meistersportlase kandidaadi tähiseni.  Arved Külanurm otsustas ka tõsiselt orienteerumisega tegeleda, pidi aga olude sunnil siingi treeneriametit pidama.

„Kui ise ei oska, õpeta teisi,“ kostab ta muigelsui.

3 aastat tõstetreeneri ametit, lisaks jõudmine rebimises Eestis viiendale kohale pani isegi vanemad muretsema, et noormees teeb endale sellise rassimisega liiga.

Kui armeeteenistus Riia ASK-s halva nägemise pärast katki jäi, oli aga ühtäkki liisk langenud ja tegevmaadleja amet möödanik. „Siis kadus mul maadlejana siht silme eest ära,“ tunnistab Arved. Pole halba heata, sest maadlus oli Arvedil südames ja justkui muinasjutus saame me tagantjärele öelda: „Nii me saimegi endale maadlustreeneri …“

 

Siin ja praegu
„Lapsed ei ole õnneks kusagile kadunud. Kui ma ilusal trenniajal (päeval kena ilmaga) linnas liigun, näen ma kõikjal lapsi, ainult nad enamasti istuvad ja kõlgutavad jalgu …“ Teeneka treeneri arvates on treenerite olukord läinud kordades raskemaks – Hamletit parafraseerides saaks öelda: „Kuidas lapsed trenni saada – selles on küsimus.“

Treeneriamet ei tähenda ju laste puhul pelgalt trenni tegemist – tuleb olla nii vanema, pühholoogi, kasvataja kui psühholoogi eest.

„Kui olen maadlusele käe andnud, ega siis järele jätta tõesti enam ei saa.“

Uskumatu, kuid tõsi – ühtäkki hakkas Arved Külanurm tundma, et mõnes treeneriameti kirevas kaleidoskoobi lõigus hakkab justkui teadmisi nappima! Et aga inimene õpib teadupärast terve elu, andiski üks professor talle 40 päeva õpetust spordipsühholoogia vallas. „Väga kasulik käik,“ sõnab Arved sellise n-ö peenhäälestamise kohta.

Lõpetuseks. Arved Külanurm jätkab väsimatult treeneritööd ehk nagu ta ise ütleb: „Otsin endiselt maadlejaid.“ Tema treenerikreedoks on: „Igas lapses on midagi, tuleb see vaid osata üles leida.“ Nii see on, sest kuuluvad ju tema nimekamate õpilaste hulka Aimar Andruse ja Johanna Kikkas, lisaks tänaseks kohtunike tööd harrastavad endised sportlased Hergo Andruse ja Aavo Olgo.

 

Teravat silma ja jaksu selleks!

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 05.11.2020