Põltsamaa vanadel fotodel: 100 aastat tagasi tehtud ülesvõte Umbusi kooli õpilaste ja õpetajaga
On 1921./1922. õppeaasta. Õpetajaks Marie Rebane, kelle vanaisa ja ka isa olid juba koolmeistrid Umbusi Punsu koolis.
ANNE ÜTT
Vanal ajal oli Umbusis kaks kooli: Uue-Põltsamaa valla piires see Punsu kooliks nimetatu, mis asus paari kilomeetri kaugusel küla keskusest, ja teine kool oli Vana-Põltsamaa valdustes, küla keskel ühes talumajas. Marie Rebase vanaisa Jaan asus Punsu koolis tööle juba 1856. aastal. Kuna ta suri üsna noorelt, kui poeg Kristjan oli alles 12-aastane, otsustati, et viimasest peab saama isa töö jätkaja. Kristjan õppis algul Põltsamaal, siis Tartu Eesti vallakooliõpetajate seminaris. Ta asus Punsu kooli juhataja kohale 1884. aastal, sai mõisalt aastapalgaks 123 ja vallalt 35 rubla. Kristjani poeg Harald on meenutanud, et isa pidi koolmeistri ameti kõrvalt ka lapsi ristima, surnuid kirstu panema ja ära saatma, laulukoori juhatama… Suur pere aga vajas suuremat sissetulekut kui koolmeistri oma ja nii lahkus ta kümmekond aastat hiljem koolist, hakkates tegelema talutöödega. Siis ühendatigi kaks Umbusi kooli üheks kooliks, Punsu kool likvideeriti.
Esimeseks koolimajaks küla keskel olnud talumaja ja esimesi õpetajaid kolm põlve Proosasid, üks Jüri-nimeline, teised Joosepid. Esimese õpetaja ajal istunud lapsed ümber pika pingi, lae all olnud vitsakimp, mida tarvitatud siis, kui õppimine ei olevat edenenud. Vana Proosa õpetas lugemist, kirjutamist, laulmist ja rehkendamist.
1848.a. koolirevisjonide valgustusel on tolleaegne Põltsamaa kirikuõpetaja Hörschelmann kirjeldanud Põltsamaa kihelkonna kooliolusid üsna põhjalikult. Siin mõned katked :
“ Koolimajade olukorrast ….
Adawere, Rutikwere, Tapiku, Pajusi, Lustiwere ja Kurista koolimajadel on korstnad, teised on ühendatud rehetoaga, Pääle selle leidub enamal jaol ka wäike kamber, mis on suremalt jaolt köetaw… Adaweres, Rutikweres, Tapikus, Annikweres, Paduweres, Wõhmas ja Kuristal on puupõrandad, Lustiweres on kiwipõrand, teistes savipõrand.
Põltsamaa mõisale kuuluwas Umbusi ja Kalliküla koolimajades on koolitoad wäga pimedad… Põltsamaa mõisa Umbusi kool on külm ja niiske, asub wäga madalal kohal, on ehitatud ilma alusmüürita, ahi on halb, tuba tuleb suitsu täis, niipea kui köetakse ahju, ka lagi on halb. Lubati teha wajalik remont…”
Seega siis Umbusi kool oli suitsuses ja savipõrandaga rehetares.
Sellel fotol olev hoone laste selja taga on ühekordne vooderdatud palkmaja, mis ehitati 1882. aastal ja juba otseselt koolimajaks. Kui varem õpiti koolis kaks talve, siis 20. saj algul käidi koolis juba kolm talve, I maailmasõja paiku oli kool juba neljaklaasiline.
Tore oleks, kui keegi leiaks pildilt mõne oma esivanematest.
Foto Eesti Rahva Muuseumist.
Põltsamaa Valla Sõnumid 01.12.2022
