Põltsamaa vanadel fotodel: Aasta 1934. Põltsamaa on saanud ilusa uue hoone linna algkoolile
Kõik, kõik on uus septembrikuus…
ANNE ÜTT
Tavaliselt pildistasid fotograafid koolimaja Lille tänava poolt. Seekord on pildistaja seisnud hoopis naaberaias ja mitte juhuslikus aias. Umbes samal ajal valmis sellel krundil uus elumaja, kauaaegse koolijuhataja Jaan Põldra perekonna eramu.
Põltsamaa algkooli ajalugu algab 1899. aastast, mil alustas tolleaegse alevivanema Leo Naritza algatusel tegevust kroonu algkool. Algkooli juhataks saigi Jaan Põldra, varasema nimega Peterson, ning kool töötas Jõgeva mnt August Elbi majas. Esimesel aastal oli 58 õpilast, teisel 89. Samuti oli juba siis ka kaks õpetajat. 1908. a. kolis algkool Aia tänavale, kuhu laskis Juhan Mein ehitada maja just kooli tarvis, kooli vajadusi arvestades. Fotol on näha selle maja nurk. Kuid eks ka need renditud ruumid seal jäid mingi aja pärast kitsaks. Klassiruume oli kolm ja nii tuli 6-klassilisel algkoolil töötada kahes vahetuses. Peale klassiruumide oli majas ka koolijuhataja korter.
Kitsaste olude likvideerimiseks tehti ministeeriumist mitmeid ettepanekuid. Kas ehitada algkooli ruumideks ümber koolijuhataja korter, ehitada Veski tänaval asuv raekoda koolimajaks või üürida lisaruume klasside mahutamiseks? Käidi isegi lossiga tutvumas. Linnavalitsuse esindajad väitsid, et kõik need tööd läheksid kallimaks kui uue koolimaja ehitamine. Sellele veendumisele jõudsid ilmselt ka ministeeriumide esindajad, sest tekkis võimalus ikkagi ehitada uus koolimaja. Selle valmimine ja avamine õppetööks oli tähtis sündmus:
„Uus koolimaja Lille tänawal ja wana Aia tänawal ning raekoda olid lipuehtes. Koolimaja sisaldab 6 klassiruumi, saal-wõimlat, käsitööklassi, korteri kooliteenijale, riietehoiu ruumi jne. Koolimaja üldse kaalub 5000 tonni wõi 10.000 hobusekoormat. Weewärgitorusid on poolteist kilomeetrit ja elektrijuhtmeid 800 meetrit.”
Keegi ajalehelugeja oli aga palunud ka ära trükkida tema teate seoses alanud koolitööga. Nimelt olid esimesel koolipäeval osa õpilasi pidanud pinkide vähesuse tõttu kükitama põrandal. Linnavalitsus tunnistas seda ja avaldas selgituse:
“Põltsamaa linnawaltsus laseb uuele algkoolile teha uut inventari 800 krooni wäärtuses. Rõhuwa enamuse sellest moodustawad 50 uut klassipinki 1. ja 2. klassi tarwis, kummassegi 25 pinki. Klassipinkidest tuli puudus seepärast, et wanas koolimajas töötati kahe wahetusega, kusjuures mõlemad wahetused kasutasid samu pinke. Nüüd tulewad kõik õpilased hommikupoolikul, seepärast.“
Küllap saadi pinke juurde ja kõik lapsed said istuma. Koolimaja sai suur ja avar ning tuli võimalus üürida mõnd ruumi kursuste läbiviimiseks, laulukooride prooviks jne. Eks oli ka negatiivsemat poolt, näiteks oli raskusi telefoni saamisega. Kohalikus ajalehes oli selle teema kohta lühike teade, mis sellest arvasid “kõrgemad võimud” :
“Põltsamaa linnawalitsus on otsustanud algkooli uue koolimaja jätta telefonita, kuna tarwidus selle järele pole wäga suur. Päälegi on kogemused näidanud, et koolitelefoni kasutatakse ohtralt erakõnedeks. Telefoni ärajätmisega saawutatakse kokkuhoidu 100 krooni aastas.”
Fotograaf teadmata. Foto erakogust.
Põltsamaa Valla Sõnumid 10.08.2023
