Põltsamaa vanadel fotodel: Aleksandri uulits tsaariaja lõpus
Tänane foto on tehtud ilmselt tsaariaja lõpus. See oli aeg, kui Põltsamaa oli alles alev, tänavaid kutsuti uulitsateks, käis sõda, kõrtsid olid kinni, kehtis viinamüügi keeld…
ANNE ÜTT
Pildil olev uulits oli 1914. aastani Aleksandri nimega, hiljem sai Lossi tänavaks. Näha on, et vürst Gagarini poolt 1911. aastal ehitada lastud telliskivihoone on juba olemas. Tänava parempoolsed majad on veel kõik ühekordsed. Selle aja traditsiooniks majadel olid tillukesed verandad-tuulekojad, hiljem hakkasid need tasapisi linnapildist kaduma.
Üks kirjasaatja on 1915. aasta ajalehes Tallinna Teataja päris pikalt kirjutanud selle aja Põltsamaa alevi elust, ärimeeste hädadest, saksa keele kõnelemisest, viinakeelust, C. Schmidti renditud veski põlemisest… Mõni katkend sobib hästi tänase pildi juurde.
“Just nagu waikne südamaa külakene on Põltsamaa alew. Ei ole siin üheski asjas märgata seda kirglist elamust, mis meile linna uulitsal silma torkab. Linnainimesel on alati tõsine nägu ees ja tulised jalad all. Tõsist nägu oskab ka siiski elanik endale küll ette teha, kuid käik on raske, sest maainimese jalg on tömp. Kena on see alewi-elu igapidi. Kui siin midagi sünnib, kui siia keegi sisse sõidab, siis pöörduwad just nagu iseenesest silmad wõera peale ja tund hiljem on wõera tulek igaühel teada
Ärimehed on nüüd kanged igaühele oma hädasid kaebama. Ostjaid wähe, sissetulek kasin, kuuled igaühe suust. Aga kui sa küsid, kust see siis tuleb, et sissetulek wäike, sest kaubad on ju hulga kallimaks läinud, kui enne olid, siis wastatakse asjatundlikul näol, et paljud kaubatarwitajad sõjawäljal olla. Sedasama seletawad kõik juukselõikajadki ühel healel.
Kõrtsid olewat küll kinni ja sildid on ka tõeste uste kohalt maha wõetud, aga siiski leidub siin neid mehi, kes tõendawad, et nad kõrtsiõlut saanud ja saawat. Ka “naps” ei olewat päris kadunud. Ainult kalliks olla läinud. Olen isegi mõnda taaruwat ja lällutawat inimest näinud, aga mine tea, kas nad just alkoholi pärast taarusid. Et need waldade kõrtsi kinni sulgemise otsused suurmaaomanikkudele põhjatu wastumeelsed on, seda tõendab kõige paremine see nähtus, et mitu Põltsamaa ümbruskonna suurmaaomanikku neile meestele oma metsast küttematerjali ei müü, kes kõrtside pidamisest harjunud head raha saama, tulist wastumeelsed on. Aga mis sa ikka ära teed! Jäta küll puud andmata – wõi keegi sellepärast külma surma sureb.”
Fotograaf teadmata. Foto erakogust.
Põltsamaa Valla Sõnumid 06.04.2023