Põltsamaa vanadel fotodel: Aurumasin Vana-Põltsamaa mõisa õues 1914. aastal, seega 110 aastat tagasi
Paremal mõisa sepp Juhan Michelson, vasakul masinist. Kahjuks viimase nimi ei ole teada.
ANNE ÜTT
Juhan (Johan) Michelson sündis 1860. aastal suures Michelsonide perekonnas Kolga-Jaani kihelkonnas Soosaare vallas Käsperi talus. Haridust sai ta vähemalt vallakooli tasemel, teadmata on, kas ta veel kusagil midagi õppis. Teada on aga, et Juhan Michelsonist sai tubli sepp. Esialgu töötas ta paar aastat Põltsamaa lähedal Kamaris, seejärel 1886. aastast kuni surmani teenis leiba Vana-Põltsamaa mõisa sepana.
Sel ajal kuulus mõis vürst Nikolai Gagarinile. Juhan Michelsoni kohuseks oli teha kõik vajalikud sepatööd ja hoida korras põllumajandusriistad. Samuti pidi ta puhastama ning korrastama lossis asuvaid vanu relvi nagu mõõgad, piigid jm. Mõisast saadud raha ja moona eest palkas sepp endale abisepa, õpipoisi ja masinisti.
Üks paljudest Juhani valmistatud sepistest oli lossi jõepoolse välistrepi ülemine võrestik. Endale tegi ta oma initsiaalide ja alasi kujutisega pitsati, millega kinnitas õpipoistele, abiseppadele ja masinistidele antavad töötunnistused, mis teenistusest lahkumisel neile kaasa andis. Pitsat on säilinud ja asub Eesti Rahva Muuseumis.
Sepa tütar Marie on rääkinud, et isa töösuhe ei olnud tavaline mõisa ja töölise vahekord. Sepp sai mõisast üldsumma raha, moona (otra, rukist, herneid ja nisu), kartulimaa, kolme lehma pidamise õiguse mõisa söögil talvel ja suvel mõisa karjamaal, kus olid kõikide mõisateenijate loomad ühise karjusega.
Mõisast saadud raha ja moona eest palkas sepp endale abisepa, õpipoisi ja masinisti. Neil kolmel ei olnud mõisaga seost, sepp vastutas kõige eest ise – palkas töötajad, tegi kaubalepingud, andis lahkumisel tunnistuse oma pitsatiga. Eritingimustel töötas masinist, kes peale palga ja moona sai ka maad ja ühe lehma pidamise õiguse. Tema peamine kohustus oli põllumajandusriistade korrashoid. Abisepad said rahapalka harilikult moonata, kuid see-eest tasuta toidu ja elamispinna. Sepa abikaasa Mari olevat kasutanud sepapoiste abi oma maitsva peenleiva valmistamisel, pannes neid leivatainast hapnemise ajal suurte mõladega kloppima.
Mõisatööliste korterid asusid lossiõues hoonetes vastu müüri. Sepa eluase oli kohe kiriku kõrval mõisa kontoriga ühes koridoris. Alumisel korrusel oli üks tuba ja väga külm köök osaliselt mantelkorstnas, kuid korstnaga pliidiga. Teisel korrusel oli veel üks eluruum. Selles hoones oli üldse 6 korterit mõisatöölistele.
Juhan Michelson suri 1916. aastal ja on maetud Põltsamaa kalmistu kabeliaeda.
Fotograaf teadmata. Foto Eesti Rahva Muuseumist.
Põltsamaa Valla Sõnumid 23.05.2024
