Põltsamaa vanadel fotodel: Haigemaja Põltsamaal, mis tegutses 1926. aastani
“Sisemiste asjade minister on Põltsamaa kihelkonna haigemaja põhjuskirjad kinnitanud.” Eesti Postimees, 30. oktoober, 1897.
ANNE ÜTT
Põltsamaa piirkonna arstiabist ja arstidest on teada palju varasemast ajast, kui on selle maja lugu. Juba 18. sajandil oli Põltsamaa oma tervishoikorralduse poolest paljudest teistest kohtadest ees, omades haigemaja Kuningamäel. 19. sajandil oli alevis olemas apteek, oli ka arste, kes abivajajaid vastu võtsid. Puudus Põltsamaal aga väga vajalik haigemaja.
Siin pildil on maja Lossi tänavas, kus tegutses haigemaja 1926. aastani. Foto on tehtud hoovipoolsest küljest ning ilmselt juba EW algusaastatel. 1898. aastal avati siin vürst Gagarini poolt kingitud majas Oberpahleni Kihelkonna ravila. Nõuka ajal tegutses seal veel haigla pesuköök. Praegu on hoone erakätes
Põltsamaa haigla põhikiri kinnitati siseasjade ministri poolt 1897. a ja selles oli öeldud, et Põltsamaa haigla on ette nähtud meditsiinilise abi andmiseks Põltsamaa kihelkonna elanikele vältimatu meditsiinilise ja kirurgilise abi vajaduseks kindlaksmääratud tasu eest. Vajaduse korral võib avada nakkushaiguste osakonna, mis peab asetsema täiesti isoleerituna teistest haigla ruumidest. Peale nimetatud haigete võib haiglasse võtta rasedaid naisi neile sünnitusabi andmiseks. Veel on põhikirjas öeldud, et haigla asub majas, mis on Põltsamaa kihelkonnale selleks otstarbeks vürst Gagarini poolt kingitud. Haiglat varustatakse sinna laekuvatest tuludest ja kihelkonnakonvendi iga-aastatest annetustest.
Kõige kauem töötas selles majas arst Gottfried Hasenjäger (1894–1920). 1924. aastal asus Põltsamaal haigla juhatajana tööle Carl Prima. Ta hakkas kohe taotlema haigla suurendamist ja täiustamist. Vana hoone seisukord ja suurus ei kannatanud mingit kriitikat, seda nimetati vahel ka “barakiks” ning “laatsaretiks”.
(Järgneb)
Põltsamaa Valla Sõnumid 18.11.2021
