Põltsamaa vanadel fotodel: Kellele see maja kuulus, kes oli keegi Schiele?
Jätkaksime nüüd jälle Schiele majaga Lossi tänavas ja nüüd juba ka rohkema teavega Schiele enda kohta. Kohe pärast eelmise loo ilmumist käisin tuvastamas, et maja on alles, inimesed elavad sees.
ANNE ÜTT
Tore oli teada saada, et juba aastakümneid on inimesed seda kutsunud “Siili majaks”. Siin on muidugi loogika olemas, sest Schiele saksakeelne hääldus on nii selle sarnane.
Kellele siis see maja kuulus, kes oli keegi Schiele? Tegemist on Andreas Christoph Schielega (1818-1897), kes oli sündinud Peterburis. Ta oli õppinud Tartu Ülikoolis, elanud-töötanud nii Venemaal kui Eestis. A. Schiele oli suure pere isa, tal oli 9–10 last, kellest küll mõni suri juba imikuna. Abielus oli ta kolm korda. Esimesed kaks naist, Molli Marie ja Minna Pauline,surid väga noorelt, 20- ja 24- aastastena. 1851. aastal tuli Schiele Saraatovist Pärnusse. Mõne aasta pärast abiellus ta Johanna Juliane Conzega. Umbes 1870.–1885. aastal elasid nad siis Põltsamaal, siin sündis perre veel kaks last. Arhiivist õnnestus leida Vana-Põltsamaa mõisa arveraamat, mida on pidanud Andreas Schiele ning lisaks veel mõningaid dokumente. Nüüd on siis teada, et ta oli mõisa (st lossi) ringkonnainspektor, aktsiisiametnik.
Lossi tänaval oli tal üsna suur maakrunt, millel peal mitmed hooned. Talle kuulus ka üle Lossi tänava jõeäärne madal maa. Siin peaks ära mainima ka seal olnud allika, mida rahvas kutsus Schiele allikaks. Selle koht on küllaltki tänava külje all. Inimestelt olen kuulnud, et aastaid tagasi oli seal kallaku sees koopa moodi koht ja selles päris kena allikas. Maa peale tulnud vesi kogunes madalamasse kohta, kus kevadel kasvasid varsakabjad. Sealt voolas vesi ca 20 meetrise ojakesena jõkke. Allikas on suurema tähelepanu all olnud juba ligi sada aastat tagasi. Vett analüüsis 1929. aastal Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut. 1936. aastal Riigiparkide Valitsuse Looduskaitse toimkonna ankeedis on kirjas, et vesi allikas on selge, maitseta, vee temperatuur suvel +15 ja talvel +4 kraadi. Nüüd on juba ammu see kivist kaitsekaar sisse langenud ja vesi allikast ilmutab vist veidi ainult kevadel.
- Schiele suri 1897. aastal ja on maetud Tartu Uus-Jaani kalmistule, haud säilinud ei ole, koht küll teada. Selline lugu siis Andreas Schielest. Kahjuks ei ole kokku puutunud vanemate fotodega tema majast, ei tsaariajast ega EV ajast. Teada on, et EV ajal oli seal peale elukorterite ka A. Le Gogi õlleladu.
Foto Eesti Rahva Muuseumist. Fotograaf teadmata.
Põltsamaa Valla Sõnumid 16.11.2023
