Blog

See foto tuletab meelde, et mõnda loodusnähtust saab vaadata praegusel ajal vaid pildilt, aga mitte otse looduses. Jääminek!

 

ANNE ÜTT
Põltsamaa koduloo-uurija

 

Tänapäeval ei pea koolist või töölt ära hiilima, et minna Suurele sillale seda võimast vaatepilti vaatama. See foto on 1924. aastal postist läbi käinud, siis tehtud ka umbes 1923.−24. aastal, kui fotograaf August Mik juba Põltsamaal tegutses.

Lugu 1935. aasta ajalehest Postimees : “Jääminek Põltsamaa jõel on sündmus, mida oodatakse pikisilmi. Põltsamaa jõgi on kiire wooluga kärestikujõgi. Kui jää hakkab kewadel lagunema, siis on nii noored kui wanad jõe ääres jääd lõhkumas – kõigil suured teibad, kaikad, kangid wõi pootshaagid käes. Seal pole ei seltskonna- ega klassiwahesid. Sel jäälõhkumisel pole küll mingit otstarwet, wesi lõhuks selle isegi, ent inimeses on olemas lõhkumiskirge. Ja kewadine jää pakub just seesuguseks lõhkumiseks suuri wõimalusi. Seda saab lõhkuda ja purustada, ilma, et keegi seda keelaks. Kui juhtud kustki saama hea nurga lahti päästa, siis läheb wahel terwe jõe jää suure pragina ja mürinaga liikuma. On inimesi, kes teotsewad kewadel päewade wiisi jäälõhkumisega. Ennewanasti mõni suurärigi oli pannud oma uksed kinni ja kaupmees ühes sellidega oli läinud jääd lõhkuma. Õlut ja wiina ostetud paremaile jäälõhkujaile. Ja ega see töö polnud kerge. Sageli libises mõni wette ja tuli töötada läbimärjana. Kui jääminek juhtub wilule ajale, siis saab seda lõhkuda mitu päewa, kui ilm on soe, siis on jäälõhkumise lõbu lühike.”

Jääminekut oli põnev vaadata, aga jää liikumine võis olla ka ohtlik, kuigi ajalehes loo kirjutaja seda ohtu ei näe. Tuli kaitsta Suurt silda vigastuste eest, vältida jääsulgusid, mis võisid loomulikku jääliikumist takistada. Kui jääpangad tekitasid ummistusi, siis suurvesi aga aina tõusis ning jõgi nalja ei teinud. Vanemad inimesed ehk mäletavad 1952. aastat, kui vesi tõusis päris kõrgele, kui suured jääkuhjad takistasid kevadise suurvee edasivoolu. Üks suurtest üleujutustest oli Uue-Põltsamaa mõisa valitsejamaja ümber. Asus see hoone üsna jõe ääras ja nagu lohukohas ning suurvesi oli tõusnud üsna kõrgele. Vesi ulatus peaaegu aknalaudadeni. Majas töötasid sel ajal metsapunkti töötajad, ju neil oli päris tegu, et majja ja sealt ära saada.

Fotograaf A. Mik. Foto erakogust.

Põltsamaa Valla Sõnumid 17.04.2025