Põltsamaa vanadel fotodel: Kevad Uue-Põltsamaa mõisa pargis 1924. aastal
98 aastat tagasi tehtud fotol on gümnaasiumitüdrukud võimlemistunnis leidnud mahti jäädvustada pildile varakevade pargis ja muidugi ka ennast.
ANNE ÜTT
Õpetaja on Hilda Laur, kelle kohta ma rohkemat teavet ei leidnud. Tähelepanelikul vaatamisel on näha, et foto vasakus servas paistavad ka mõned poised. Ju oli neilgi vajadus veidi edevust näidata ja kaadrisse pugeda. Kui mõelda, kes on foto autor, siis võib järeldada, et pildil olevad gümnasistid on kõik viimase klassi õpilased.
Kes siis oli see fotograaf? Selleks oli Pauastverest pärit koolipoiss Karl Joosep (1901-1985), kes ise lõpetas gümnaasiumi just sellel kevadel. Ta sündis Uue-Põltsamaa vallas Pauastvere külas Viibre talus. K. Joosepi huvi fotograafia vastu tekkis juba gümnaasiumiõpingute aegu ning piltidele jäid koolikaaslased, õpetajad, aga ka sündmused kodukandis. Põltsamaa gümnaasiumi lõpetas ta siis 1924. aastal. Juba 1926. aastal sai Karlist nooremallohvitseri auastmes lipnik Sakala jalaväerügemendis. Tee viis ülikooli õppima õigusteadust. 1930. aastatel töötas ta Loodi Vallavalitsuses, hiljem Viljandis Linnavalitsuses, trükikojas, Omakaitse staabis. 1944. aastal lahkus ta koos perega Eestist. Keeruline ja ohtlik teekond viis nad Saksamaa põgenikelaagrisse. Lõuna-Saksamaal asuv Geislingen an der Steige oli üks paljudest põgenikelaagritest ja sai koduks 4000 eestlasele. Selles laagris olid peredega ka kaks Põltsamaalt pärit fotograafi: August Sulev (Michelson) ja Karl Joosep.
Esimene sattus sealt Ameerikasse Connecticutti , teine Austraaliasse. Sellest põgenikelaagrist on valminud ka dokumentaalfilm “Tuleme varsti koju” , tõsine, ajalooline, mõtlemapanev, huvitav film. Mida tähendab lapsele see, kui ta peab kodust lahkuma, sest kodumaa on sõtta kistud ja perekond hädaohus? Mis tunne on jätta maha kõik lähedased ja kõik omane? See on lugu Eesti lastest, kes põgenesid 1944. aastal Eestist. Põgenikelaagris elanud ja laias maailmas laiali pillutud eestlased meenutavad oma minevikku. Siia lisaks olen lugenud ka K. Joosepi tütre mälestusi sellest, kuidas nad Eestist põgenesid ja ka just sinna jõudsid. Tahes-tahtmata tõmban paralleele praeguste põgenike saatusega. Selle dokfilmi leiab internetist vaatamiseks üles.
- Joosepi pere sai Austraaliasse mineku loa visa asjaajamise ja tegutsemise tulemusena ning 1949. aastal jõuti Austraaliasse. Tütre mäletamist mööda oli isa sellel teekonnal ikka aeg-ajalt ka pildistanud. K. Joosep oli Melburnei`s sealsete eestlaste ajalehe “Meie Kodu” esindaja, müüs ajalehti ja võttis vastu tellimusi ning kuulutusi. Karl Joosep suri Austraalias Flemingstonis 1985, a. Oleme talle tänulikud päris mitmete fotode eest 1920. aastate Põltsamaast ja põltsamaalastest.
Põltsamaa Valla Sõnumid 28.04.2022
