Blog

“Alewi, ah linna isadel oliwad möödaläinud ajal halwad päewad, sest neil oli linna wanema walimine käsil, kuid keegi ei tahtnud pakutawat ametit wastu wõtta, kui wiimaks kuuekordse walimise peale kohane mees ametisse sai. Põltsamaa, kes sa wäiksem ja wähem oled linnade seast, mis sinust head wõib tulla, seda püian weidi ka teistele rääkida”

 

ANNE ÜTT

 

Need read on 1904. aasta märtsikuu ajakirjast Uudiste Veste. Loeme seda edasi, et saada teada, mis meist ka mujal sel ajal arvati. Tänane vana foto siia juurde on tehtud kaks aastat varem, 1902. aasta 17. märtsil. Pildile on jäänud lumine turuplats ja Vana-Põltsamaa mõisa kõrts.

Lugu 1904. aastast :

“Nii kui omal ajal Naatsaretist head ei arwatud tulema, nii arwatakse wäljaspool Põltsamaad ka. Isegi niisuguseid inimesi leidub, kes Põltsamaad ainult alewiks nimetawad ja tema elanikkusid ainult alewisaksteks kutsuwad. Juhtud aga weel Tallinnamaale minema ja kui seal Põltsamaa meest silmatakse, siis kuuled warsti hüidu: “Põltsamaa hobusewaras!” See on aga selge laimdus, sest mujal warastatakse nõndasama hobuseid kui Põltsamaalgi. Et Põltsamaa linna elanikkusid ainult alewisaksteks, untshansakateks ja kadakasaksteks kutsutakse, see on hull laimdus. Põltsamaa on linn ja jääb linnaks, sest siin on kord kuningasgi elanud, ja kas siis kuningas oma riigi walitsuse paigaks alewi teeb. Põltsamaal on just linna laab, sest siin on oma uulitsad, pikad ja kitsad, lühikesed ja laiad, prügitud ja porised ; pealegi on tänawatel, ah wabandage! Uulitsatel, omad nimed. Näituseks teab meil iga wäikene Ruudi, Saska ja Miine, kus Pori uulits ja Jerusalemma tänaw on. Eks kõla Põltsamaa uulitsatel seesama Saksa, Wena ja Eesti keel, mida Tallinna ehk Jurjewi tänawatel kuuldakse? Eks ütle Põltsamaa neiud, ei, wabandage, preilid, üle suuresilla kõndides ja libisedes: “Wuih! Mis gropp,” ja pilkawat noormeest nähes, kes preilnasid sulgis kübarate ja surnud kassi nahkade pärast, mida nad kaela peal kannawad, julgeb naerda, teewad preilid pahase näo ja ütlewad kohe: “Där Kärl ist doll!” Preilnate Saksa keelt kuuldes, teeb möödamineja rätsepa sell pahase näo ja ütleb kõrwal kõndiwale seltsimehele: “Sort wosmi! Wanka, padjom monopolku ja kumplu tebe sorokowku.” – Kaupluseid on Põltsamaa ligikorda kaks tosinat, kust sitsi ja siidi, silmakiwi ja kübara musta wõib saada. Isegi pagarisi on mitu, kes saiad teewad sarwilised ja koogid saharini maolised magusad. Sõja pärast on aga jahu hinnad igal pool kerkinud ja selle mõju on ka Põltsamaal märgata, sest enne sõda oliwad meil saiad suured, nii kui Tallinna timbud, aga nüid? Et Paala jõe wesi wiimasel ajal halwaks olla läinud, siis ei tehta tema weest enam meile õlut, waid Põltsamaal juuakse ainult õlut, mis puhtast Emajõe ja Wiljandi järwe weest on tehtud. Enne wanast oli meil neli parajat pikka, aga nüid kaks päris pikka kõrtsi. Kroonu ja Tiwoli wiinakauplused jagawad rahwale suurel hulgal alkoholi wälja.”

 

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 21.10.2021