Blog

Põltsamaa laulupeod olid toimunud parema koha puudumisel ikka Uue-Põltsamaa mõisa pargis. 1925. aastal valmis küll kõlakoda linnapargis, aga peagi saadi aru, et see on laulupidude jaoks liiga väike.

 

ANNE ÜTT

 

Põhja-Viljandimaa laulupäeva korraldamine seal ei tulnud üldse kõne alla. Selleks valiti Vabaduseplats ja nn laululava esinejatele tehti vastu põllumeeste maja seina. Just selle seina vastu, kus puudusid aknad.

See oli suur pidupäev Põltsamaa kandi rahvale. Leidsin raadiokava ajalehest Maa Hääl ja sealt on näha, et ülekanded laulupeolt olid raadios terve päeva. See oli muidugi selle aja kohta linnas suursündmus.

Juba aegsasti andis Põltsamaa politsekomissar ajalehe kaudu laulupeolistele teada, kuhu paigutada linnas erinevatesse kohtadesse oma mootorsõidukid, hobused ja jalgrattad.

Kes ise peole ei saanud, sai ajalehe veergudelt sellest lugeda:
“Juba pühapäewa hommiku wara kihas linn, oli weel waja korraldada parandada mõnd ripakile jäänud tööd. Kuna ilm tõotab palaw tulla, kastetakse tänawaid. Igal majal lehwib lipp, kiriku kohale on seatud üles auwärawad ja lipud. Pargi inetu müür ja ripakilewajunud postid on kadunud, tänawasillutise augud on parandatud ja liiwatatud. Linn on saanud otse uue rüü. Linnawalitsuse maja otsa kohta on püstitatud lauluwälja wärawad, sammastel lehwiwad sini-must-walged lipud. Laululawa on ehitatud wastu seltsimaja seina, lawa on wärwitud meeldiwaks pruuniks ja halliks, kõik see on kaunistatud kaskedega. Kell 8 hommikul kostab linna tornidest äratusmäng.”

 

Sellest Põhja-Viljandimaa laulupäevast võttis osa ka kaitsevägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Tema vastuvõtuks oli Tallinna maanteele ehitatud auväravate juures üles rivistatud kaitseliidu aukompanii ja spaleerid kodutütardest. Vastuvõttu oli tulnud jälgima mitmetuhandepealine rahvahulk, kes murruna palistas Tallinna maantee mõlemad veered.

Sellest laulupeost on ajakirjandusest lugeda, et Põltsamaal oli rahvast murdu. Esinejaid oli tuhande ringis – 28 segakoori, 4 meeskoori ja 4 pasunakoori, külastajaid üle viie tuhande. Laulupeo avakõne pidas kindral J. Laidoner, tõi tervitusi riigivanemalt ja meenutas laulupidude ajalugu ning ärkamisaega. Ea tänas rahvast sooja vastuvõtu eest, linnapea G. Kold andis talle üle kingituse – albumi Põltsamaa vaadetega. Peokõne oli õpetaja Jaan Lattikult. Laulu- ja pasunakoore juhatasid H. Lapp, J. Saar, E. Tubin, A. Härm.

“Laulud kõlasid hästi ja rahwas ei leppinud üksi ettekande ametliku osaga, waid nõudis rohkesti lisapalu. Koorijuhte austati lillede ja elagu-hüüetega.”

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 31.03.2022