Blog

Esimese segakoori Põltsamaal lõi Martin Wilberg juba 1840. aastal. 1922. aastal korraldati segakoori algatusel Põltsamaal I laulupäev. Kõlakoja puudumisel leiti peo korraldamiseks sobiv olevat reaalgümnaasiumi (Uue-Põltsamaa mõisa) park.

 

ANNE ÜTT

 

Koorid paigutati kenale lahtisele verandale, mis oma kaunidusega üldmuljele omajagu juurde andis. Laulupäeval osales umbes 150 lauljat Kamarist, Võisikult, Kolga-Jaanist, Umbusist ja Põltsamaalt. Sellest ajast alates korraldati igal aastal Põltsamaa laulupäev, mida korduvalt juhatas J. Simm, siis veel L. Neumann, J. Saar jt.

Sündmust kajastas ka ajaleht Sakala: “Laulupidu algas Põltsamaa reaalgümnaasiumi pargis mõneajalise hiljaksjäämisega, mis siinpool wäga harilik. Enne laulupidu algust mängisid puhk- ja segapillide orkestrid. Pidu awas lühikese kõnega kirjanik R. Kamsen. Ta tuletas meelde meie langenud kangelasi, kellede were hinnaga kaswab tugew rahwas, kes endi aadetele truu. Ta ei jätnud unustusse ka meie aitajaid, hõimu rahwast soomlasi, kelle auks lauldi ühendatud koori poolt “Kalewala pojad”.

Ühendatud laulukooride juhatajaks oli palutud hra Simm Tartust, kes ka laulupidu hea kordaminekule palju kaasa aitas. Lauldi weel mõned laulud ühendatud kooride poolt, siis astusid ette üksikud koorid ümbruskonnast. Laulmas olid Kamari, Wõisiku, Kolga-Jaani, Umbusi ja Põltsamaa koorid. Laulud läksid suuremalt osalt hästi korda. Õhtul korraldati seltsimajas segaeeskawaga piduõhtu. Kanti ette mitmesugused palad. Näidendiks oli walitud “Lõbusõidul”, mis rahwa hääd tuju weelgi märksa tõstis.”

Laulupäevade tähtsust meie rahva kultuuriloos arvestades teeme juttu neist ka edaspidi. Kindlasti ka erinevatest kõlakodadest (laululavadest) aegade jooksul Põltsamaal.

 

Fotograaf M. Kangur, foto erakogust.

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 03.02.2022