Blog

Põltsamaa vanadel fotodel: Puhu risti nime saamislugu.

 

Puhu rist. Seda ristmikku teavad nii kohalikud kui läbisõitjad. Aga kas ka nime saamislugu? 

 

ANNE ÜTT

 

Puhkide suurest suguvõsast pärit Peeter Puhk pidas algul kauplust oma majas Jõgeva ja Pajusi mnt nurgal. Hiljem rajas väikese veski ja kaupluse juba Kaubasaarele, Kiisamauru kõrvale. Tegutses seal koos väimees Arved Kotkaga.

Kuna ta veski linnas oli üsna väike, rajas P. Puhk suurema linna serva Jõgeva maantee äärde. Rentis selleks talunik Petersilt 50 aastaks tükikese maad. Suur ja moodne, gaasimootoriga töötav veski valmis 1936. aastal. Asukoht oli sel hea ning tööd jagus.

1941. aasta oli perele väga traagiline. Küüditamine ja sõjatragöödia ei jätnud puudutamata ka neid. Saksa okupatsiooni ajal võtsid veskitöö üle Peeter Puhu tütar Linda ja tema abikaasa Arved Kotkas. 1944. aasta keerulistel aegadel lahkusid nemad aga Eestist.

Põltsamaa sattus jälle rindetsooni. Taganevad Saksa sõjaväelased õhkisid kõik neli veskit, põletasid hooned maha. Ja nii ei jäänud Põltsamaale ühtegi töötavat veskit, aga inimestel oli vaja toitu. Peale veskite hävitamist ning rinde kaugenemist hakati arutama seda, missugust veskit taastada. Algul plaaniti korda teha Anderssoni veski Suure silla juures, aga sinna rajati ajutine elektrijaam. Jäädigi siis Puhu veski juurde. Taastati nii palju, et saadi hädapäraselt veski käima panna. Kõrvale aga rajati korralik saekaater, mis oli peale sõda väga vajalik ettevõte. 

 

  1. aasta oktoobrikuu ajaleht Sakala kirjutas:

“Põltsamaa veski taastamisega venitatakse. Enne okupatsiooniaega töötas Põltsamaal neli jahuveskit, mis sõjaajal kõik hävisid. Ainukese veskina jäi Põltsamaa linnast 6 km eemal asuv Kamari veski, mis aga on väga väikese läbilaskevõimega ja kus saab teha ainult lihtsamaid jahvatusi. Juba möödunud sügisel otsustas Põltsamaa remondikontor Jõgeva maanteel asuva endise Puhu jahuveski taastamist, kus oli säilinud jõumasin. Ehkki kogu möödunud talve ja suve jooksul oli taastamistööl terve hulk noori tööjõulisi mehi, pole veski kahjuks siiski valmis. On pandud paigale küll veski masinad, kuid hoone ise on alles katuseta. 

Oleks viimane aeg  veski lõplikuks taastamiseks, et nüüd, algaval jahvatamishooajal põltsamaalastel ei tarvitseks oma vilja käia jahvatamas mitmekümne kilomeetri kaugusel kas Võhma või Jõgeva jahuveskites.”

 

Plaanid hiljem muutusid ja 1950. aastatel ehitati Puhu veskihoone täielikult ümber. Sinna asusid  mingi aeg kudumis- ja õmblustsehhid. Tallinna-Tartu suure magistraali rajamisel sai valmis ka suurem ristmik.

Rahvas hakkas seda kohe kutsuma Puhu ristiks, sest mäletati töökat meest Peeter Puhki. Ametlikes paberites oli kirjas küll Põltsamaa teerist, nüüd on vist Puhu rist ametlik nimi. 

Päevapilt on tehtud 1944. aasta detsembris, kui veski oli varemetes. Olen otsinud ka veskist ennesõjaaegset fotot, aga ei ole siiani leidnud. Neid peaks aga kindlasti olema, sest on teada, et fotograafid käisid seda veskit pildistamas (A. Sulev jt). 

 

 

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 04.02.2021