Blog

Tapiku kooli teemaga jätkame ja veel üks foto sellest koolimajast Tamsil, nüüd juba õpilastega. Ega rahvas seda Tapiku kooliks kutsunudki, ikka Tamsi kooliks. Päevapilt on tehtud u. 1920.aastal, aga juttu teeme hoopis varasemast ajast.

 

ANNE ÜTT

Tänu Brunhilda-Rosine L. (1901-1991) mälestustele saame ettekujutuse koolielust tsaarivalitsuse ajal. Brunhilda käis siis koolis, kui ta elas Tõivere külas, see oli 3,5 km kaugusel Tamsi koolimajast. Ta läks esimest aastat kooli 1913. aastal. Tavaliselt oli kombeks ja ka nõue, et enne kooliminekut tuli lastele lugemine kodus peaaegu selgeks õpetada. Siis tuli käia koolis last ka n.ö. “näitamas”. 8-9-aastasi “katsuti” kooli juures, öeldigi siis, et koolmeister “katsus” lapsi. Kirikuõpetaja oli tavaliselt ka juures ja tihti oligi just tema see, kes „katsus” lapsi. Ta kontrollis ka juba koolis- käivaid lapsi. Ja need noored, kes olid koolikursuse juba lõpetanud ning pidid varsti leeri minema, kutsuti ka “katsumisajaks” kooli.

Koolis oli range nõue, et lapsed pidid vene keelt tundma ja õppima, õppetöö oli venekeelne. Ega see kergei olnud ja Brunhilda mäletas üht poissi, kel see vene keele õppimine kohe kuidagi ei läinud. Kui koolmeister käskinud öelda: mardikas sumiseb, жук жужжит, siis poiss öelnud ikka: suksu s…t. Sel ajal, kui Brunhilda koolis käis, oli kohustuslik koolis õppida kolm talve.

Peale Tapiku mõisa 4 küla laste käis Tamsi koolis veel kaugemalt õpilasi. Näiteks Tõiverest edasi üle Põltsamaa jõe Jõekülast (Järvamaa) käisid lapsed Tapiku koolis. Tihti tuldi otse läbi metsa, et kiiremini kohale saaks. Koolimajas oli üks klassiruum ja tüdrukute ning poiste magamistoad. Kaugemad lapsed käisid koolis nii, et esmaspäeva hommikul tulid ja laupäeva õhtupoolikul läksid koju. Ka Uduküla lapsi Kurista vallast tuli läbi metsa Tamsile kooli. Koolis oli tavaliselt 30-40 õpilast. Iga laps oli oma leivakoti peal. Aga enne Brunilda kooliskäimist olevat Tapiku mõisa proua nii lahke olnud, et saatnud oma mõisa lastele piimanõuga lõunaks kooli suppi ja seda tasuta. Brunhilda arvas, et kui üle jäi, anti ehk seda ka teistele kaugemalt tulnud lastele. Olnud tangu-, kapsa-, kartuli-klimbi- ja ka piimasuppi. Leib pidi küll endal kaasas olema. Hiljem seda supitoomist ta enda kooliajal ei näinud. Ööbijatel oli „kuiv” leivakott ikka endal kaasas.

Nii oli koolielu Tamsil rohkem kui sada aastat tagasi, aga 1925. aastal koliti kooliga juba Tapiku mõisa häärberisse.

Fotograaf teadmata, Foto Põltsamaa Muuseumist.

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 21.07.2022