Põltsamaa vanadel fotodel: Tankla Lossi tänaval 1930. aastate teisel poolel.
Sellel ülesvõttel on tänav enamikule põltsamaalastest kindlasti tuttav, sest mõned majad on olemas ka tänapäeval. Silma jääb aga kohe suvist vahepeatust ja jalasirutust tegev lõbus reisiseltskond Põltsamaa tanklas. Sel ajal veel tanklates burgerit ja kohvi ei pakutud, küll sai autosse bensiini juurde lisada.
ANNE ÜTT
Auto numbri järgi sai selgeks tehtud, et tegemist on A. Andressoni taksoga Pärnust ja ju ta ise seal rahvaga koos ka seisab. Pakk meesterahva käes võib viidata sellele, et on linnas ka sisseoste tehtud või et minnakse kingitusega hoopis tuttavatele külla.
Tegemist on selle aja bensiinitanklaga, mida küll siis nimetati rohkem bensiinijaamaks ning kujutas see endast vaid postikujulist tankurit. Lossi tänavale sai neid aja jooksul päris mitu. Pildil oleva automaadi vastas üle tee avati selline 1927. aastal. Sellest pajatas ka kohalik ajaleht
Põltsamaa Teataja: “Bensiini tank Põltsamaale. A.-s. “Silwa” on esinenud linnawalitsuse ees palwega, luba anda Lossi tänawal nr. 3 Leihbergi krundil ajakohase bensiinijaama ehitamiseks, mis warustaks kohapealseid ja läbisõitwaid autosid ja omnibusesi. Tanki üldmahuks oleks 2500 liitrit. Bensiinitanki ehitustööde tehnilist järelwalwet toimetab arhitekt Kuusik.”
See ülesvõte Lossi tänavast on tehtud 1930. aastate teisel poolel. Näeme jõepoolset majaderida, millest vaid kaks viimast jäid sõjalahingutes alles. Otsaga tee poole on see hoone, kus asub nüüd lihakauplus. Viimane maja selles reas oli keemik Eugen Lebedorfi jagu ning selles asus ka tema rohu- ja värvikauplus. Eespool olev verandaga puumaja kuulus riidevärvimistööstuse omanikule Siegfried Lebedorfile (Siim Loohein). Selles hoones olid vastuvõturuumid ning teisel korrusel korter. Suuremad tööd tehti hoovimajas. Selliseid verandasid majade esiküljel oli linnas varem päris palju. Mingil ajal hakkasid need linnapildist kaduma. Ju nad segasid liikumist ja ka kõnniteede rajamist.
Enne seda on valge, kahekordne hoone, mida rahvas kutsus ka arstide majaks. Põhjus on lihtne: seal elasid mitmed Põltsamaal tegutsenud ning tuntud arstid. Varem oli selle koha peal ühekorruseline puumaja, kuid pärast selles toimunud tulekahju lasi omanik E. Prezialgorska ehitada juba kahekorruselise hoone.
Paremal tänavapoolel paistab veidi praeguse Rüütli kaupluse majast. Ja kahekorruselise kivimaja omanik oli selleks ajaks juba ühispank ja 1928. aastal sai valmis suurte ümberehitustega suursugune maja Põltsamaal. Üleval korrusel olid pangaruumid, esimesel tegutses mitu kauplust. Pangahoonesse kolis ka apteek, proviisor Herman Rudolfi rohu- ja värvikauplus, kus oli müüa ka habemenuge, žiletiteri, taskunuge, näokreeme, hambapastat … 1930. aastatel olid majas veel jalanõudekauplus Union ja Õpetajate Kooperatiivi raamatukauplus. Madalas puumajas tegutses pikka aega restoran Central, rahvas kutsus küll seda rohkem kõrtsiks.
Põltsamaa Valla Sõnumid 26.11.2020