Blog

“1952. a. aprillis oli kevad nagu kevad Põltsamaal ikka. Põllud olid lumest vabad ja kruusased maanteed tolmasid. Kraavid tõid Põltsamaa jõele vett lisaks, mis tõstis jää kardetavalt kõrgele. Ühel hommikul pääses jää ülalpool saeveskit liikuma ja lähenes ohtlikult linnale.”

 

ANNE ÜTT

 

Sellise teate olid leidnud mingist Eesti trükisest 1971. aastal väliseestlaste ajalehe töötajad “Eesti Päevaleht” Rootsis. Toon siin selle loo ka pikemalt ära. Millisest trükisest see pärineb, ei saanudki teada. Küll lappasin läbi meie kohaliku ajalehe “Kiir” tolle aja numbrid. Ei leidnud seda uudist, küll oli seal üleujutustest ning kanali ehitusest Volga-Donil juttu.

“Keskpäevaks pressis suur osa jääst end saeveski tammist alla ja nüüd oli saeveski ja suure silla vahel asi naljast kaugel. Vastaskaldal oleva viljakuivati ja veinitehase vahel sulgesid jää ja kaasatoodud palgid jõe ning tulvavesi otsis läbipääsuks uusi teid. Veinitehase ja töökodade ümbruses tõusis vesi kiiresti ning peagi olid ruumid vett täis. Peahoonest pääses veinitehasesse ainult paadiga. Puusepp Johannes Pagi paat asus töökoja juures ja seda hakati nüüd kasutama side-pidamiseks ning puutöökojas ujuvate materjalide päästmiseks. Veepind oli nii kõrge, et ulatas jõe vastaskaldal oleva metskonna maja aknaavadeni, õnneks andis tekkinud veesulg peagi järele ja hakkas täiel rindel silla poole liikuma. See oli unustamatu vaatepilt, kus tonne kaaluvad jäälahmakad ja jämedad palgid tõusid ning vajasid nagu paberilehed ja tuletikud.

Sillale jää ohtlikuks ei saanud ja õhtuks oli linnavahelises jõelõigus vesi langenud tavalise suurvee tasemele. Enam selline ohtlik juhtum korduda ei saa. Need suured kivid, mis kunagi asusid veinitehase ja viljakuivati vahelisel alal, lükati buldooseriga kaldale kindlustuseks ja jää ei ole viimastel aastatel oma teel takistusi leidnud.”

Veel märgitakse, et jää pressis end saeveski tammist (Parvei sillast) alla, aga ei selgu, kas sild jäigi püsima, kuna see polnud kuigi massiivne ehitus ja vaevalt tonne kaaluvad jäälahmakad ning jämedad palgid ta avadest läbi mahtusid. Muidugi jäetakse ka ütlemata, kes antud juhul patuoinaks tunnistati. Ei saa oletada, et süüdlast ei leitud, kui sotsialistlikus looduse ümberkujundamise plaanis juhtub sääraseid “vigu”. Edaspidiseid üleujutusi vältiva tegurina märgitakse suurte kivide kõrvaldamist jõest. Aga jää purustajana peaks mõjuma ka uus Tallinn-Tartu maantee sild, mis ehitati ülespoole Parvei silda. Selline lugu siis. Väliseestlased seal toimetuses vist ei teadnud, et sild purustatri juba 1944. aastal. Mingid tammi jäänused muidugi olid ja sealt need jäälahmakad linna poole tulema hakkasid.

Olen näinud veel teisigi ülesvõtteid sellest üleujutusest ja on kindlasti neidki, kes seda sündmust mäletavad. Ootaksin ühenduse võtmist, minu kontakte saab toimetusest.

 

Foto Põltsamaa Muuseumist.

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 13.07.2023