Põltsamaa vanadel fotodel: Vaade Lossi tänavale 20. sajandi esimesel kümnendil
“Meie laatadel on pääle ärilise ülesande, mis aga maa kultura tõusmisega wäheneb, weel teine ülesanne täita – see on rahwa lõbustamine. Laadad on ühtlasi ka rahwapidud oma ümbruskonnale – siin hüütakse teda “Põltsamaa tädi pulmaks” – ning selle teise poolest oli tänawune Põltsamaa laat rikkam kui endised…”
ANNE ÜTT
See 1909. aasta septembris ajalehes Postimees ilmunud lugu langeb ajaliselt enam-vähem kokku tänase fotoga. Igatahes on see pildistatud 20. sajandi esimesel kümnendil. Turuplatsi ja kõrtsi vahele jäi küllaltki lai uulits, mis sai 1914. aastal nimeks Lossi ja seda tänavat kasutati ka laatade puhul lisaks turuplatsile, sest kaupmehi oli palju.
Laatade asutamise ajaks peetakse 19. saj esimest poolt ja need peeti linnades, kuhu ümbruskonna talumehed tõid müügile veiseid ja hobuseid. Koju viidi aga mitmesuguseid majapidamistarbeid. Laadad olid siis tavaliselt kõrtside juures. Laadapidamise ainuõigus kuulus mõisale ja nii hoolitseti selle eest, et laat annaks tulu mõisale, seda just kõrtsi kaudu. Esiteks oli laadapäevadel kõrtsis suur läbimüük ja seetõttu võis kõrtsipidaja mõisale märksa suuremat renti maksta. Mõisa viinavabiku toode oli vaja maha müüa. Teiseks oli kõrtsmik mõisa esindajaks, kes laada kaupmeestele näitas kätte nende platsid ja kasseeris platsirahad sisse.
Huvitav lugemine oli 1891. aasta oktoobrikuu Postimehes.
“Laat, mis Põltsamaal 16. sept. peeti, oli wäga suur, kuid wihm tikkus aga kaubitsemisi rikkuma. Kaupmehi oli rohkem kui minewal aastal laadale tulnud; õige palju oli raamatukaupmehi. Kariloomi oli wäga rohkesti kokku tulnud, mis pärast ka nende hinnad odawad oliwad.” Silma jäi just see, et rohkelt oli laadal ka raamatukaupmehi.
Tsaariajal oli Põltsamaal laatu aastas 2-3, tähtsaim nn suurlaat oli septebrikuus. Laat oli võrdlemisi kärarikas. Mõni lõõtspillimängija mängis vankril istudes pilli, samas vingusid põrsad. Kaugemalt sõideti laadale hobusega, lähemalt tuldi jalgsi, tavaliselt mitte üle 10 versta kauguselt. Laadale ei mindud mitte üksnes ostma-müüma, vaid ka niisama vaatama ja tuttavatega kohtuma. Teenijatüdrukud ja sulased said prii päeva ja palga arvelt natuke laadaraha. Kes koju jäi, talitas loomi ja hoidis lapsi. Suuremad lapsed võeti laadale kaasa. Lahavere Juhani talust käidi laadal mitme hobusega. Pererahvas sõitis omaette ühe hobusega, 1-2 hobust anti teenijate käsutusse. Kui Juhani talu peremees tahtis ka mõne eluslooma laadale viia, siis saatis ta selle juba õige vara mõne sulasega teele. Müügi ajaks jõudis peremees ise ka kohale.
Fotograaf teadmata.
Foto erakogust.
Põltsamaa Valla Sõnumid 06.04.2023
