Põltsamaa vanadel fotodel: Vigastatud Sõjameeste Ühingu Põltsamaa osakonna karbikorjandusest osavõtjad 1920. aastatel
Põltsamaa alevi päevapiltniku M. Kanguri ateljees on seekord Vigastatud Sõjameeste Ühingu Põltsamaa osakonna karbikorjandusest osavõtjad 1920. aastatel.
ANNE ÜTT
See osakond loodi Põltsamaal märtsis 1920 ja esimeheks valiti Kuno Jürmann, kes lahkus siit ilmast aga juba 1923. aastal sõjast saadud tõve tõttu. Vigastatud Sõjameeste Ühingu Põltsamaa osakonna tegevusest saadud tuluga püüti aidata Vabadussõjast osavõtnute kehval järjel peresid toetustega, kütte muretsemisega, püüti leida võimalusi sõjainvaliidide raviks haiglates jm.
Lisaks valitsuselt saadud toetusele saadi märkimisväärset tulu ka osakonna enese tegevusest. Korraldati sõjainvaliidide toetamiseks korjandusi, loteriisid ja tasulisi pidusid. Levinud oli ka just see karbikorjandus koos märkide müümisega. Selles ettevõtmises osalesid meeleldi ka gümnasiumiõpilased. Sissetulekut saadi veel toetajatelt – liikmetelt ja asutustelt.
Osakonnal ei puudunud isegi oma väike ettevõtlus. 1921. aasta oktoobris avati Kaubasaarel kingsepatöökoda, mis hakkas ühendusele sissetulekut tooma. See avati ka sellepärast, et võimaldada õppida kingsepaks neil, kes olid sõjainvaliidid. Arhiivist leidsin ka selle töökoja kassaraamatu aastatest 1921-1924. Tavaliselt töötas töökojas 1-3 kingseppa. Seal tegutsenud töömeeste nimedest jäid silma J. Lindemann, J. Väljaots, Mihkel Epro, O. Rosenberg, Eduard Kuusk, K. Alnek, Jüri Jalakas, Herbert Viggor… Mälestustest on lugeda, et Jüri Jalakas töötas oma majas, mis asus surnuaia kõrval. Tundub siis, et Vigastatud Ühingu Põltsamaa osakonna kingsepatöökoda asus aja jooksul vähemalt kahes kohas.
Kassaraamatust võtsin välja mõned arvud. Näiteks J. Jalakas on teinud 1922. aasta detsembris 5 paari veesaapaid, 4 paari vilte, lisaks igasuguseid parandustöid, jalatsite põhju ja pealseid. Järgmisel kuul laste saapaid 2 paari, veesaapaid 3 paari, ühed naiste kingad, lisaks igasuguseid parandustöid. Tundub, et see töökoda tegutses päris pikka aega.
Prooviti ka teise ettevõtmisega. Algusaastatel pandi Lossi tänava “sakste clubes” (kohtumaja) käima kino Mars, kus filme näitas K. Kraav koos abikaasaga. 1932. aastal saab sellest helikino. Kuid rasketel kriisiaegadel töötas kino kahjumiga ja oldi sunnitud see võlgade katteks maha müüma ning aasta hiljem läheb see hr Endel Freyle.
Osakonna viimaseks tegevusaastaks oli 1940, laekusid veel viimased toetused. 1941. aastal läks aga ühing uue võimu poolt likvideerimisele nagu ka kõik teised ühingud ja seltsid.
Fotograaf M. Kangur
Foto Põltsamaa Muuseumist
Põltsamaa Valla Sõnumid 18.08.2022
