Blog

ARVAMUS: Põltsamaa transpordivõrk vajab tervikvaadet

 

Tallinn-Tartu neljarealine maantee on autosõitjate ammune unistus. Paraku on Tallinnapoolsed maanteelahendused ühistranspordi vaatenurgast vaadates poolikud ja läbi kaalumata. Mäos tühermaale rajatud bussijaam ei sobi ei bussidele ega reisijatele. Kosele unustati bussipeatus sootuks rajada. Kohalikud märkasid seda alles siis, kui tee juba valmis oli ning tagantjärele bussipeatusele ruumi tekitada ei ole enam võimalik. Nüüd on maantee projekteerimine jõudmas Põltsamaa ümbersõiduni. Kas Põltsamaa vald ootab, mida riik tema maadele ehitama hakkab või võtab ise initsiatiivi?

 

KAIDE TAMMEL

 

Loodan et Põltsamaa ei jää kaugelt pakutavaid lahendusi ootama. On ju aeg initsiatiivi võtmiseks ülimalt sobiv, sest koostamisel on Põltsamaa valla üldplaneering. Üks üldplaneeringu alusanalüüse (Merilin Rehema 2019. aastal koostatud liikuvusanalüüs) tegi tervikvaate loomisega juba algust.

 

Analüüsis on sõnastatud mitmed tuleviku liikumislahendusi iseloomustavad jooned nagu multimodaalne liikumine ning sidus kergliiklusteede võrk, mis algab ja lõpeb loogilises kohas. Põltsamaa liikumislahenduste kavandamisel tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest. Esiteks ei tohiks vastandada autojuhte ja jalakäijaid/ühistranspordi kasutajaid. Selliseid vastasseise oleme näinud nii Tallinnas kui sel suvel Tartus (seoses autovabaduse puiesteega).

 

Teiseks tuleks näha laia pilti: kuidas jõuab inimene oma koduukselt tema valitud sihtkohta (kooli, tööle, arsti juurde, Pealinna, Soome, Brüsselisse jne) siis, kui tal on auto ja siis kui tal autot ei ole või ta ei saa/ei taha autoga sõita. Kolmandaks tuleks lähtuda säästva arengu põhimõttest, mis soosib ühistransporti, kergliiklusvahendeid ja autostumise vähendamist.

 

Neljandaks tuleks rahvatervise seisukohast soosida liikuvat eluviisi ning auto asemel jala käimist või jalgratta kasutamist. Tulles tagasi Põltsamaa ümbersõidu kavandamise juurde, on oluline vaadata, kuidas toetab uus liikluslahendus ülaltoodud põhimõtteid. Kas ja kui kiiresti ning mugavalt pääseb Põltsamaalt liikuma inimene, kellel puudub autoga sõitmise võimalus või tahe? Selge on see, et traditsioonilist ühistransporti on Põltsamaa vallas (mis on üsna hajusalt asustatud) väga kallis ülal pidada. Merilin Rehema liikuvusanalüüsis on välja toodud kergliiklusteede oluline roll väikeasulate ühendamisel. Elektrimootori saab tänapäeval lisada kõikvõimalikele liiklusvahenditele ning jalgrataste ja tõukside kõrval vuravad varsti ringi ka eakatele sobivad rulaatorid ja ostukorviga varustatud istetoolid. Hästi planeeritud transpordivõrgu puhul saab elektrilisi kergliikureid kasutada ühest punktist teise jõudmiseks.

 

Põltsamaa puhul tähendaks see ühe suure transpordisõlme loomist Tallinn-Tartu maanteele. Sõlme tuleb planeerida koostöös bussiettevõtetega, et ei korduks Mäos juhtunud äpardus. Transpordisõlmes peaks paiknema parkla nii autodele kui kergliikuritele ning samuti ka kergliikurite ja rendiautode laenutuspunkt. Kergliikurite laenutamine võiks olla lahendatud punktist-punkti süsteemiga. Nii ei vedeleks renditõuksid suvalises kohas (nagu on näha mitmes Eesti suuremas linnas), vaid selleks ette nähtud kohtades näiteks Roosisaarel, Põltsamaa lossis, Kamari veepargis, Pajusis, Lustiveres, Adaveres, Kamaris, Umbusis ja mujal, kus kohalikud kogukonnad selleks vajadust ja võimalust näevad.

Nüüd jääb üle vaid küsida, kus on Põltsamaa vallas see inimene, kes joonistaks tulevase Tallinna-Tartu maantee Põltsamaa transpordisõlme ja sellest lähtuva võrgu paberile?

Kes kutsub laua äärde bussiettevõtted, Taavi Aasa ja maanteeameti esindajad, et kolm korda mõõta ja üks kord lõigata? Et kiirbussiliin saaks peatuspaiga, kus kiirelt peatuda. Et reisija saaks mööda tunnelit või silda ohutult oma pargitud autosse, jalgratta peale, kohaliku (iseliikuva) bussi või elektriliikurini. Teeehitus on hirmus kallis ettevõtmine, seega teenigu see kallis tee auga nii autosid kui ka ühistransporti.

Tekst on avaldatud muutmata kujul – toim.

 

 

Maanteeameti tellimusel on alustatud Põltsamaa-Adavere möödasõidu eelprojekteerimist

Projekteerimisel lähtutakse teemaplaneeringust: „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru –Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“, mis on kinnitatud maavanemate korraldustega 2012. aasta lõpus.

Teemaplaneering on leitav SIIT.

 

21. märtsil 2019 vallavolikogu istungil edastasid informatsiooni ja vastasid volikogu liikmete küsimustele maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht ja spetsialistid.

 

11. juunil toimus Põltsamaal koosolek, kus osalesid projekteerijad, vallavalitsuse esindajad, volikogu maaelukomisjoni esimees, Jõgeva ühistranspordikeskuse juhataja, maanteeameti esindajad.

 

Põltsamaa vald on oma argumenteeritud ettepanekud projekti kohta esitanud.

 

28. augustil toimus Kamaris Jõgevamaa omavalitsusjuhtide kohtumine peaministri ja majandusministriga, kus üheks teemaks oli ka teedeehitus. Samal kuupäeval saadeti majandusministri aadressile ettevõtjate kiri sooviga viia mustkatte alla Pikknurme- Umbusi -Kamari teelõik.

 

Tänaseks on maanteeameti esindaja ja valla keskkonnaspetsialist käinud kohapeal olukorraga täiendavalt tutvumas.

 

ANDRES VÄÄN

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 10.09.2020

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga