Blog

Põltsamaa valla fotokonkurss „Ilus Maarjamaa suvi“ tõi sel aastal meieni 49 fotot Eestimaa suvest. Nendest valis žürii välja kolm fotot, mille autorite lood räägivad nii meie looduse võlust, spontaansetest rõõmuhetkedest kui ka sellest, kuidas pildistamine võib avada uusi vaatenurki.

 

Lea Lints ei nimeta end fotograafiks. Tema kokkupuuted fotograafiaga on pigem argised − telefoniga jäädvustatud looduspildid ja hetked aiast eri aastaaegadel. Viimastel aastatel on fotoalbum täitunud ka väikeste lapselaste Emma ja Henri piltidest, kellega veedetud ajad pakuvad lõputult rõõmu jäädvustamiseks.
Tema võidufoto sündis ühe hommikuse tormi järel, kui öösel möllanud äike ja vihm olid murulohud veega täitnud. Varahommikul sadas veel paduvihma, aga lapsed kibelesid loodusesse. Veeväli, mis õues avanes, muutus nende silmis justkui päris basseiniks. „Vesi lendas üle pea, jooks ja tormamine ei lõppenud,“ meenutab Lea. Laste rõõm oli nii nakkav, et varsti sai neile selga pandud juba ujumisriided ning algas terve päev kestev „murul ujumine“. Mäluhetk, mida lapsed tänaseni naerulsui meenutavad.
Konkursil otsustas ta osaleda spontaanselt. „Nägin sotsiaalmeedias üleskutset ja kohe meenus see murul ujumise päev,“ räägib Lea. „Julge pealehakkamine on pool võitu,“ lisab ta juurde. Ja nii see pilt teele läks − ning osutus võitjaks.

Reet Vahtriku tee fotograafiani algas hoopis rebasekutsika pärast. Umbes neli aastat tagasi nägi ta juhuslikult noort rebast ringi toimetamas. Hetk oli ilus ja eriline, kuid telefoniga pildistamiseks jäi loom liiga kaugele. „Olin nii õnnetu, et ei saanud seda jäädvustada,“ meenutab Reet. Nädal hiljem oli tal esimene kaamera olemas − ja sellest algas kirg looduse tabamise vastu.
Tema võidufoto sündis Kirikurabas, kus ta aeg-ajalt jalutamas käib. Ühel päeval arvas ta, et ees lendas kull, kuid tiivalöögid tundusid veidi liiga aeglased. Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist oli hoopis händkakuga, kes maandus puule ja piilus teda uudishimulikult tagant. „Nii me üksteist vaatasime ja sain temast mõned klõpsud teha.“
Reet otsustas konkursil osaleda lihtsalt seetõttu, et kuulutus jäi silma. „Miks mitte proovida,“ muigab ta. Üllatus oli suur, kui ta sai teada, et tema pilt valiti kolme parima hulka. Reet soovitab kõigile võtta rohkem aega rahulikuks olemiseks: „Lihtsalt olla ja vaadata. Meie ümber on nii palju huvitavat, mida muidu mööda joostes ei märka.“

 

Eve Kuusemetsa foto viib vaataja Häädemeeste valda Kosmonautika puhkekeskuse rahulikku mereäärsesse maailma. Lisaks majale ja merele annavad stseenile erilise võlu rannaniidul jalutavad veised ning vana roigasaed, mis raamib suvist vaadet justkui maal.
Eve on Põltsamaa vallaga seotud fotokonkurssidest varemgi osa võtnud ning on ka edukas olnud. Seega polnud üllatav, et ta ka seekord otsustas proovida. „Teemaks oli „Eestimaa suvi“ ja mul on palju Eestimaa loodusega seotud pilte,“ selgitab ta.
Fotograafiat pole ta ametlikult õppinud − kõik oskused ja tunnetus on tulnud elu ja kogemustega. Viimastel aastatel on ta palju ringi sõitnud, avastades eri Eesti paiku. „Kõik on omamoodi huvitavad,“ ütleb Eve ja soovitab ka teistel rohkem aega võtta meie kauni maa avastamiseks.

Kolm pilti – kolm maailma

Tänavune fotokonkurss tõestas taas, et Eesti suvi on mitmekesine ja täis lugusid, mida tasub jäädvustada. Laste veemöllu rõõm, ootamatu kohtumine metsloomaga ja mereäärse rahu poeesia − need on hetked, mis jäävad pildile, aga elavad edasi ka lugudes, mida autorid jagavad.

Täname veelkord Orklat ja Põltsamaa lossi auhindade väljapaneku eest!

 

KÜLLI RAND

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 13.11.2025