Blog

Koroonaviirusega võitluses terendavad taas ees raskemad päevad. Kuidas on vaktsineerimine kulgenud Põltsamaa vallas ning millised arengud ees ootavad, sellest räägib SA Põltsamaa Tervis juhataja Merle Mölder.

 

RAIMO METSAMÄRT
Raimo@pvs.ee

 

„Põltsamaa vallas on vaktsineerituid 67,48 %, Jõgeva vallas 69,26% ja Mustvee vallas 62,38%,“ sõnab Mölder (vestlus toimus 23. augustil). Kui välja jätta vanusegrupp 12–18 aastat, siis paneb jätkuvalt imestama, et just vanuses 18–39 (ehk inimesed, kes kõige rohkem ringi liiguvad) olevad inimesed on vaktsineerimisest kõige vähem huvitatud ehk see protsent on kusagil 60 ümber. „See on üllatav, ei tahaks uskuda, et peol soovitakse teha kiirtesti, mis on tasuline, samal ajal kui riik pakub vaktsiini tasuta.“

 

Head ja halba
Samas on olnud ka positiivseid (häid) üllatusi. „Esimesel etteregistreerimata vaktsineerimisel 11. augustil kulges kultuurikeskuse juures pidev järjekord, vaktsineeriti 142 inimest, 13. augustil said 3 tunniga süsti 72 inimest, kohvikute päeval, kui oli kohal Viljandi buss, said vaktsiini 69 inimest,“ annab Merle Mölder lähimineviku vaktsineerimistempost teada. Lisaks said inimesed 18. augustil tervisekeskuses kordusdoose ning käidi ka Puurmanis. „Puurmanis oli hoolimata varasemast teavitusest osavõtt väga väike – ainult 10 inimest. Augusti esimesel nädalal käisime etteregistreerimisega valla erinevates kohtades – Eskus, Aidus, Pisisaares, Umbusis, Kamaris ja Puurmanis –, siis oli näiteks Puurmanis vaktsiini saajaid 36.“

Kuidas küll inimesed kodudest vaktsineerima saada ja n-ö koera sabast üle saada? Kas suurte kaupluste (näiteks Selver) juures oleks huvilisi rohkem? „On see ju suur kulu, kui ollakse väljas terve päev ja vaktsiini saajaid on ainult kümmekond,“ sõnab Merle Mölder. Siinkohal ongi palve kõikidele veel vaktsineerimata inimestele: mida peaks veel tegema ja millised võiksid olla need kohad, et vaktsineerimine ladusalt kulgeks – teie tagasiside on kindlasti suureks abiks.

„16–17-aastaste vanusegrupis on Põltsamaa vallas esimese vaktsiinisüsti saanud 51% – see on tegelikult väga hea, vanusegrupis 12–15 aastat on see protsent 27,“ sõnab Mölder. Vaktsiinisüsti puhul võib tegemist olla ka tõelise dilemmaga – noor ise soovib vaktsiini saada, aga üks vanematest on selle vastu, teine poolt …

 

Pfizer või Moderna?
Süstitakse Pfizeri vaktsiini, kasutada saaks ka Modernat, kuid seda ei tehta ühel põhjusel: vaktsiinid on pakendatud kümnekaupa. Kui pakend on avatud ja vaktsiini saajaid ei ole ka n-ö tikutulega otsimisest hoolimata, on kaup raisus. „Augustis oleme sunnitud maha kandma 8 doosi, kui me süstime tervisekeskuses, saame süstlas olevat vaktsiini külmikus säilitada veel 6 tundi ja oleme need inimesed reeglina ikka leidnud, ringsõidul ei pruugi see paraku nii olla.“

Miks ei ole veel ikka vaktsineerima tuldud? Siingi ei ole puudus markantsetest näidetest. „Mind ei ole keegi kutsunud …“ on üks selline. Hoolimata sellest, et vaktsineerimisest ja erinevatest võimalustest räägitakse söögi alla ja söögi peale ja on tehtud tuhandeid telefonikõnesid (tehakse jätkuvalt), ei ole tõesti võimalik iga inimest personaalselt kutsuda ja igaüks peaks leidma ka ise võimaluse.

Kõrvaltoimed? „Lastel on esinenud ka kõhulahtisust, täiskasvanutel on välja löönud ka vöötohatis, mis ongi valdavalt madala immuunsusega inimestel,“ toob Merle mõned näited. Paraku ei ole üldse harvad needki juhused, kus mistahes tervisehäire aetakse ikka vaktsiini kraesse. Üks on küll selge, iga inimene siin maamunal on eriline ja ainukordne ehk kõrvalmõjud või nende puudumine ongi väga individuaalne. Vaktsiin tekitas suurenenud söögiisu – ka seda on ette heidetud …

Lõpetuseks ka üks üleskutse. Olgem hoolsad ja hoidkem üksteist! Lugupeetud lapsevanemad: enne, kui teie võsuke läheb mõnele suuremale üritusele, tehke ära kiirtest!

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 26.08.2021