Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole.
Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid. Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist? Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti (HARNO) tellimusel noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.
Kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed
Noor ettevõtja oli analüüsis määratletud kui 18–26-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik. 2021. aasta lõpus oli noori ettevõtjaid Eestis 4411 ning nad moodustasid 18–26-aastastest Eesti elanikest 3,9%. Analüüsist selgus, et ligi kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed ning üks kolmandik on naised. „Eesti noor ettevõtja on pigem mees kui naine,“ tõi esile statistikaameti juhtivanalüütik ja analüüsi autor Märt Leesment, kelle sõnul on ettevõtjate osatähtsus noorte meeste hulgas märgatavalt kõrgem (4,7%) kui naiste seas (3%). Analüüsist saab veel välja tuua, et noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad (9% vanuserühmast) kui need, kel lapsi ei ole (3,8%).
Samuti tõusis Leesmenti sõnul vaatlusaluses vanuserühmas igati loogiliselt esile seaduspära, et mida vanem vanuserühm, seda suurem on ettevõtjate osakaal. Kui 18-aastaseid ettevõtjaid oli kokku 39 ehk kaduvväike osa 18-26-aastastest ettevõtjatest, siis 26-aastaseid ettevõtjaid oli enam kui tuhat ehk 7,8% vanusegrupist.
Ettevõtjatest vanemad soodustavad noorte ettevõtjateks hakkamist
Analüüsist tõusis ka esile, et noore ettevõtjaks olemist soodustab, kui ka tema vanemad on ettevõtjad. Leesmenti sõnul võib oletada, et ühest küljest saavad ettevõtjatest vanemad jagada lastele väärt nõuandeid, pakkuda abi ettevõtte majandamisel ning võib-olla ka rohkem (stardi)kapitali kui mitteettevõtjatest vanemad. „Teisest küljest võivad kanduda lastele edasi hoiakud, suhtumine ja elustiil. Niisamuti võib mitmetel juhtudel olla tegemist ka pereettevõtetega, kus lapsed jätkavad vanemate loodud ettevõtetega,“ lisas ta.
Leesmenti sõnul aitab haridus ettevõtlusega edukamalt hakkama saada, kuid ei saa siiski väita, et mida kõrgem haridus, seda suurem on noore tõenäosus olla ettevõtja. Kõige enam on noori ettevõtjaid keskhariduse baasil kutsehariduse (7,9%) ning bakalaureuse/ rakenduskõrghariduse/keskerihariduse (7,2%) omandanute seas. Seda võib selgitada kutsehariduse, kutsekeskhariduse ja rakenduskõrghariduse õppe eripära, kus on suur osa praktikal ning mitmed erialad eeldavad ettevõtjaks hakkamist. Niisamuti võib oletada, et kõrgemalt haritud noortel on vähem raskusi meelepärase ja tasuva palgatöö leidmisel, mistõttu motivatsioon ja vajadus ettevõtjaks hakata on madalam, või ei toeta akadeemiline haridus ettevõtjaks hakkamist.
Mis eriala noored hakkavad ettevõtjateks?
Selgelt kõrgeim on noorte ettevõtjate osakaal põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria eriala lõpetanud noorte seas (12,3%). Kõrge on see ka humanitaaria ja kunstide ning ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas hariduse omandanute seas. Nimetatud erialadel võibki ettevõtlus tunduda loomulikum elatise teenimise viis, sageli võib ettevõtjaks hakkamise põhjus olla ka palgatöövõimaluste nappus.
Allikas: Statistikaamet
Põltsamaa Valla Sõnumid 24.10.2024
