Blog

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 10.−12. klassi noorte seas viidi 2025. aasta lõpus läbi küsitlus eesmärgiga saada ülevaade õpilaste teadmistest ja hoiakutest inseneeria valdkonda puudutavatel teemadel.

 

HELIS ROSIN

 

Enamik vastanutest (90%) peab inseneri ametit ühiskonnas oluliseks. Oma sõnadega defineerisid õpilased inseneeriat, tuues välja selle erinevaid tahkusid: „Millegi muutmine paremaks või täiesti uue vidina tegemine. Elu lihtsamaks tegemine. Olemasoleva tehnika kontrollimine ja arendamine.

Inimesed kasutavad matemaatikat ja teadust, et lahendada praktilisi probleeme. See on loov mõtlemine ja oskus midagi disainida ja panna töötama sulle kõige paremal viisil, et see kas teeks tööd sinu jaoks ära või teeks selle kordades lihtsamaks.“

Suurem osa õpilastest (81%) on arvamusel, et inseneritöö sobib kõigile, olenemata inimese soost. Samas on esindatud ka hoiak (17%), et inseneri elukutse sobib pigem meestele.

Küsitlusest ilmnes, et noortel on inseneeriast positiivne kuvand. Inseneri elukutset seostatakse eelkõige praktilisuse, loovuse, leiutamise ja hea palgaga. Vähem esines ka arvamust, et inseneeria on liiga keeruline või ebahuvitav.

Õpilaste sõnul on nad kõige rohkem teadmisi saanud inseneeria kohta internetist/videost/sotsiaalmeediast, karjääripäevadelt/messidelt ja koolitundidest. Lisaks toodi esile pere mõju. Sellest järeldub, et koolil ja temaatilistel üritustel on suur roll valdkondlike teadmiste andjana, samas tõstab pereliikmete isiklik eeskuju noorte huvi valdkonna vastu.

Hetkeseisuga plaanib inseneeria või tehnika valdkonnas õpinguid jätkata 20% vastanutest, ülejäänud õpilased on tulevikuplaanide osas ebakindlad. Noorte seas populaarsemad eelistused on arhitektuur, hoonete ja rajatiste ehitus, hoonete tehnosüsteemid, küberturvalisus, info- ja telekommunikatsioon ja lennundusinseneeria.

Inseneeria valdkonnaga tegelema motiveerib noori hea palk (mainiti 48 korral), huvitavad/praktilised õpingud (30), töökindlus (20) ja võimalus luua uut (18).

Peamiste takistustena inseneeria valdkonnas tegutseda nimetati: liiga keeruline (64%), huvi puudumine (46%), ebapiisav tehniline enesekindlus (41%), teised karjäärivalikud huvitavamad (25%), infopuudus (20%). Märkimisväärsel osal õpilastest (15%) takistusi ei ole.

Õpilased tajuvad inseneeria tugevat seost reaalainetega, enim nimetati järgmisi ainetunde: matemaatika, füüsika, tehnoloogia, mehhatroonika, joonestamine ja robootika. Küsitlusest ilmnes, et potentsiaalne nõudlus inseneeriateemalise valikkursuse järele on olemas.

Küsitluses osales 59 koolinoort, kellest 63% olid neiud ja 37% noormehed. Enamikul vastanutest ei ole pereliikmete hulgas inseneri elukutse esindajat.

 

Alates 2025. aasta sügisest on Põltsamaa Ühisgümnaasium Inseneriakadeemia MATIK partnerkool.
Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus, mille eesmärk on tõsta inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteeti, kindlustada inseneride järelkasvu ja suurendada valdkonna populaarsust. Inseneriakadeemia programmi viib ellu Haridus- ja Noorteamet.

Eesti 9 maakonnas on 12 üldhariduskooli, kus järgneva kolme aasta jooksul töötatakse välja inseneeriat edendavat ja õppeaineid lõimivat õppevara kolmandale või neljandale kooliastmele. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajate koostöös valmib kaks kursust gümnaasiumiastmele.

Tegevusi viiakse ellu Euroopa Liidu meetme “IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses” raames. Tegevust kaasrahastab Euroopa Liit.

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 08.01.2026