Põltsamaa vanadel fotodel: 1932. aastal valmis üks esinduslikumaid vallamaju selle aja Eestis
See arhitekt N. Thamme projekti järgi tehtud Vana-Põltsamaa vallamaja oli tollal moodsa nopsa-süsteemi järgi (osaliselt täidetavate õõnesvahedega kolmekordne sein) ehitatud hoonetest suurim Eestis.
ANNE ÜTT
Mida kujutab see nopsa-süsteem? Ehitusmehed teavad ehk isegi, aga natuke siis ikka vallamajast ja sellest süsteemist. 1930.aastatel propageeriti Eestis tsementkividest nn nopsa-süsteemis hoonete rajamist. Süsteem võeti kasutusele Rootsis enne I maailmasõda, levis sealt Soome ning siis Eestisse. Et tsementkivide valmistamine, seina ehitamine ja kuivamine läks kiiresti, hakati seda ehitusviisi Soomes kutsuma „nopsa“ ehk kiire, nobe. Nopsa-süsteemis sein ehitati tsementkividest kolmes püstkihis kahe õhuvahega. Õhuvahedest seespoolne osa täideti maja soojapidavuse tagamiseks poorse ainega.
- aasta lõpuks oli Eestis püstitatud selle ehitusviisi järgi ligi 50 mitmesugust hoonet, millest kõige suurem ja ajakohasem oli just meie vallamaja. 1933. aasta kuukirjas on sellest ehitusviisist ja hoonest täpsenalt lugeda : “See maja sai 23 m pikk, 11,2 m lai ja 8,55 m kõrge, on ehitatud raudkivi vundamendil, kahekordne. Alumise korra seinad on nopsa-süsteemi järgi ½ + ¼ + 1/4 kivi paksud; seesmine lõõr (13,6 cm) on täidetud saepuruga, välislõõr (5,4 cm) – tühi. Teise korra seinad on laotud nopsasüst. ¼ + ¼ + 1/4 kivi paksud; mõlemad lõõrid täidetud : seesmine – saepuruga, välimine – kanarbikuga. Mõlemate kordade seinte väliskihtidesse on asetatud 4 mm raudtraadid, umbes iga ½ meetri tagant. Iga korra seina peal on raudbetoon-vöö, mille seespoolne rakenduslaud on jäetud seinaga tasa krohvi alla. Kõik seinad on seest- ja väljastpoolt krohvitud ja lubjatud. Keldri ja esimese korra laed on valatud betoonist, raudtalade vahel (talade kannad betooni aluspinnaga tasa) ja alt krohvitud.”
Majas oli peale vallavalitsuse ruumide veel 4 elukorterit. Esimesel korrusel olid vallavalitsuse tööruumid. Kuna vallamajades pidid olema ka kartsaruumid, siis said ka need majas olema. Selleks eraldati esimese korruse hoovipoolses osas paar väikest ruumi. Hoone sai elektri- ja vesivarustuse, kanalisatsiooni- ja keskküttesisseseadmed.
Kontrollkomisjon jäi tulemustega rahule “Elanikkude ja vallavalitsuse ütluse järgi hoone on täitsa kuiv ja seinad peavad hästi sooja. Talvel kõige külmemal ajal eluruumis temperatuur langes öö jooksul 1-2 kraadi; harilikult hoiti temperatuuri 16-17 kraadi ümber; keskkütteahju köeti hommikul ja õhtul. Talvel, külmal ajal, küttepuude tarvitus osutus 2 ruummeetrit kasepuid nädalas, kusjuures peale keskküttekatla köeti veel 4 pliitat, 1 vanniahju, 1 leivaahju ja 1 pesuköögi ahju; see tähendab, kütteaine kulu on äärmiselt väike. Kokkuvõttes komisjon konstakteeris, et ehitis nopsa-süsteemi järele tsementkividest on täitsa otstarbekohane meie oludes.”
Hoone tegutses vallamajana II maailmasõja lõpuni, nähes punavõimu saabudes palju julmust ja ebainimlikkust. 1962. aastani oli majas Põltsamaa Rajooni TK , ka prokuratuur, siis aga pikka aega polikliinik ning ringiga jõuti ka vallamajani. Nüüd on majal uus omanik. Hoone korrastamisel leiti mitmeid esemeid, hulgaliselt fotosid jms, mis tänu tähelepanelikele inimestele jõuavad sinna, kus nad peaksid olema.
Fotograaf teadmata. Foto Viljandi Muuseumist.
Põltsamaa Valla Sõnumid 14.03.2024
